Soomaa sai endale neljanda vikatimehe

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ainsa naisena osales mõõduvõtul Tipu küla elanik Ulvi Rosenberg.
Ainsa naisena osales mõõduvõtul Tipu küla elanik Ulvi Rosenberg. Foto: Meelis Suurkask

Laupäeva hommikul astus Tipu külas Kaabaka sauna juures võistlustulle kaheksa kanget niitjat, et selgitada, kes on tänavu parim Soomaa vikatimees. Võitjaks tuli Kolga-Jaani mees Mati Toomsalu.

Võistuniitmise eestvedaja Kaupo Kase hinnangul läks võistlus, mida korraldati neljandat aastat, väga hästi. Seekord näitasid oma oskusi seitse meest ja üks naine.

Niitjatele oli palaval päeval kaasa elama tulnud palju huvilisi, nii et platsil toimetas umbes 35 inimest.

«Esimese koha sai võistleja, kes kogus nii töövõtete, töö kvaliteedi kui tulemuse osas hindajatelt kõige rohkem punkte,» selgitas Kaupo Kase. «Inimene, kes Soomaa vikatimehe tiitli võidab, peab oskama tõesti väga hästi niita!»

Parimaks tunnistati Kolga-Jaani vallavolikogu esimees Mati Toomsalu, kelle sünnikodu on samuti Soomaa kandis Raudna jõe ääres.

Teiseks tuli Pärsti vallavanem Erich Palm, kolmanda koha pälvis aga võistluse ainus naine, Tipu küla Venesauna talu perenaine Ulvi Rosenberg.

Mati Toomsalu tõdes edukat võistlust kommenteerides, et tema oskused pärinevad varasest lapsepõlvest: esimest korda oli ta vikati kätte võtnud kuue- või seitsmeaastaselt isa õpetusel.

«Vikatiga niitmine on nagu jalgrattasõit — kui see on kord selge, siis enam ära ei unune,» rääkis ta. «Minu lapsepõlves oli vikat tööriist, milleta kuidagi hakkama ei saanud, ja lapsed pidid oskama seda kasutada sama hästi kui vanad.»

Soomaa võistuniitmisel osales Toomsalu kolmandat korda. Kahel esimesel aastal oli ta võitjale alla jäänud, kuid tänavu otsustas jõukatsumiseks paremini valmistuda. «Seekord mõtlesin, et teritan vikati ära, äkki läheb paremini. Ja kujutage ette — läkski!» ütles ta muiates.

Kaupo Kase kinnitas, et iga aastaga muutub niitmisvõistlus huvitavamaks, sest ennast tahavad proovile panna nii eelmiste aastate osalejad kui uued inimesed.

Eestvedaja sõnul talletati seekordne jõuproov filmilindile, sest Soomaa sõprade seltsi tellimusel tehakse filmi, mis räägib vikati kasutamisest ja heinateost. Teos kannab pealkirja «Vikati elukaar» ning selle võtab üles Imre Annus.

«Meil on plaanis jäädvustada vikatiga seotud tegevused teritamisest kuni heinateoni. Oma lugusid räägivad seal peamiselt Soomaa inimesed,» selgitas Kaupo Kase. Filmi valmimise aega ta veel öelda ei osanud.

Järgmisel aastal on plaanis korraldada juba kahepäevane üritus, kus on võimalik näiteks vikatile vars meisterdada ning hiljem heinatalgutel kaasa lüüa.

«Meie eesmärk on kutsuda inimesi tegevuse kaudu tutvuma sellega, kuidas vanasti elati,» selgitas korraldaja. «Propageerime sellega ka Soomaa luhtade korrastamist, mis on looduse seisukohalt väga tähtis tegevus.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles