Tehnoloogiatiiger teeb Eestimaa koolides päris pika hüppe

Тынис Лукас. Foto: PM.

KÜLLAP ON kõigil meeles valitsusliidu lubadus muuta tehnoloogiliste õppevahendite, sealhulgas sülearvutite kasutamine õpetajatel ja õpilastel igapäevaseks. See plaan on nüüd teoks saanud.

Elus hästi hakkama saavate ja õnnelike inimeste koolitamiseks ei piisa üksnes sellistest õppemeetoditest ja niisugusest õpikeskkonnast, mida kasutati juba sada aastat tagasi. Inimkonna talletatava info hulk on vahepeal hüppeliselt suurenenud, nagu ka uue teabe tekkimise kiirus. Samas on hoogsalt arenenud info otsimise vahendid.

Seetõttu vajame faktiteadmiste kõrval arusaamist nendevahelistest seostest ning oskust suhteliselt lihtsasti leitava info abil uut teadmist luua ja teistega jagada.

Muutunud on ka konkurents ajudes oleva «ruumi» pärast. Meid ümbritsevad kogu ärkveloleku aja sajad või tuhanded kanalid, millest laekuv teave otsib meie peas talletamiskohta. See protsess on väljunud kaugele kodu, kooli ja kiriku seinte vahelt.

Kõike seda peame koolielu korraldades arvestama. Tõeliselt tulemuslik on õppetöö ainult õpilaste ja õpetajate huvi ja pühendumise korral. Üksnes gloobuse ja joonlauaga on raske motiveerida neid pühenduma innovatsioonile, uutele tehnoloogiatele või inseneri huvitavale erialale. Kuid just nendes valdkondades vajab Eesti ühiskond senisest rohkem ja paremaid loomingulisi asjatundjaid.

HARIDUS- JA teadusministeerium on palunud Tiigrihüppe sihtasutusel käesoleval aastal käivitada kolm projekti, mille eesmärk on aidata kaasa tänapäevaste õpetamis- ja õppimismeetodite rakendamisele meie üldhariduskoolides.

Esiteks seadsime sihiks anda õpetajate käsutusse sülearvutid, et nad saaksid nende abil luua õppetööks uusi võimalusi. Teiseks peame tähtsaks tänapäevastel elektroonilistel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevate katseseadmete hankimist ja kasutuselevõttu õppeasutustes.
Kolmandaks palusime korraldada uuringuprojekti, et selgitada välja, kuidas mõjutab sülearvuti igapäevane kasutamine õppimist ja õpetamist.

Need projektid ei eelda, et uus tehnoloogia lahendab kõik õppimise ja õpetamise probleemid ning alati ja igal pool peab kasutama just neid vahendeid. Kindlasti annavad projektid aga hea võimaluse hankida ja kasutada uut infot ning rakendada õpilastele hästi arusaadavaid meetodeid.

NAGU PALJUDES teistes ametites, on personaalne arvuti suur abimees ka õpetajatöös See aitab tunde ette valmistada ja läbi viia ning näiteks
e-kooli keskkonda kasutada. Võimuerakondade püstitatud eesmärgi kohaselt peavad 2010. aastal kõigil vähemalt poole normkoormusega töötavatel õpetajatel olema oma tööarvuti ning võimalused seda efektiivselt ja mugavalt kasutada.

Sel aastal on plaanis õpetajatele jagada 4000 sülearvutit. Praeguseks on kätte antud juba 2000 HP Compaq 6910p tüüpi arvutit, milles on spetsiaalselt Eesti koolide jaoks loodud eestikeelne tarkvara.

Kui võtta arvesse ka varem soetatud arvutid, on selle aasta lõpuks pooltel sihtgrupiks olevatel õpetajatel võimalus õppetöö ajakohaseks muuta.

Ministeeriumi ja Tiigrihüppe sihtasutuse peamine eesmärk pole aga mitte arvutite jagamine, vaid õppetöö muutmine. Selleks on planeeritud hulgaliselt õpetajate ja koolijuhtide koolitusi. Kavas on valmistada ja eestindada uusi õppematerjale ning arendada koolides tänapäevast infrastruktuuri. Need arvutid pole koolides mitte luku taga hoidmiseks, vaid tõepoolest õpetajate igapäevaseks abivahendiks nii koolis kui kodus.

Õpetajatele loodud uute võimaluste rakendamise kohta korraldatakse uuringud. Kaasatud on kõik koolid, sest isegi kõige väiksematesse koolidesse jõuab sel aastal mõni sülearvuti.

UUTE JA PÕNEVATE, arvutite abil tulemusi analüüsida võimaldavate katseseadmete kooli viimisega loodame äratada paljude tehnikast ja tehnoloogiast huvituvate õppurite huvi inseneriteaduste vastu ning näidata seoseid eri õppeainetes, näiteks füüsikas, keemias ja matemaatikas saadud teadmiste vahel, samuti võimaldada iseseisvat uurimistööd, katsete korraldamist ning tulemuste analüüsi ja esitlust.

Sel õppeaastal toimetatakse konkursi võitnud 20 gümnaasiumisse peamiselt füüsikatundides vajaminevate katseseadmete komplektid, mida saab kasutada nii sise- kui välitingimustes ning mille abil kogutud andmeid võib arvutis töödelda ja analüüsida. Järgmistel aastatel on plaanis katseseadmeid saavate koolide ringi märgatavalt laiendada ning hankida moodsaid vahendeid ka keemia- ja bioloogiatundide tarvis.

SUURT OSA õpilase koolikotis olevatest raamatutest hakkab tulevikus asendama kerge ja mugav arvuti. Millised on sellega seoses tekkivad uued võimalused, ohud, väljakutsed ja mõjud? Nendele ja teistele asjasse puutuvatele küsimustele soovime saada vastused Tartu ülikooli teadlaste korraldatava uuringu kaudu.

«Sülearvutid õpilastele» on projekt, mille käigus selgitatakse ühtlasi, kuidas sülearvutite igapäevane kasutamine mõjutab põhikooliõpilaste õpitulemusi, aga ka tervist. Igal juhul ei ole eesmärk kasvatada põlvkondade viisi kontsentreerumishälvetega mängusõltlasi, vaid stimuleerida uusi tehnoloogiaid targalt kasutama.

Uuringus osalejate väljaselgitamiseks korraldati eri koolide kaheksandate klasside vahel võistlus, milles osalemise eeldus oli, et koolil on juba hea internetiühendus ning õpetajad on ennast näidanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innuka kasutajana. Oma koolitüübis võitjaks tulnud klassis on kõik õpilased saanud oma kasutusse turvatunnustega ja spetsiaalse tarkvaraga varustatud sülearvutid.

Projektis osalevad koolid võimaldavad uuringu tegijatel jälgida õppetegevust. Iga kuu lõpul täidavad õpilased, nende aineõpetajad ja koolijuht küsimustiku viimaste nädalate kohta. Samuti analüüsitakse spetsiaalse tarkvara abil õpilaste kasutuses olevate sülearvutite kasutusstatistikat. Uurimisrühm jälgib arvutite kasutust ja mõju koolides selle õppeaasta jooksul ning esitleb töö tulemusi 2009. aasta sügisel.

EESTI KOOLIDELE uue õppekava väljaarendamise kõrval on oluline kindlustada, et uued tehnoloogiad jõuaksid Tiigrihüppe heade traditsioonide vaimus kõigisse õppeasutustesse. Kool ei tohi sörkida ühiskonna arengu sabas, vaid peab olema koht, kus kasvatatakse järgmiste põlvkondade uuendusmeelsust.