Peremajad said ühise nurgakivi

Sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Väikemõisa lastekodu kasvandikud panid eile nurgakivi neljale peremajale.

FOTO: Peeter Kümmel

«Nii, loeme nüüd kõik koos kolmeni: üks, kaks, kolm!» õpetas sotsiaalminister Hanno Pevkur Väikemõisa lastekodu kasvandikke, enne kui nad üheskoos hõbedase silindri kõva kolksuga müüriavasse kukutasid.

Nii pandi eile keskpäeval ühine nurgakivi neljale peremajale, millest kaks kerkivad Saarepeedi valda ja kaks Viljandisse. Ehitus algas tänavu kevadel ja nüüdseks on jõutud niikaugele, et peremajade seintest annavad aimu madalad müürid.

Eilsel nurgakivipanekul Väikemõisas rõhutasid kõik kõnepidajad kodu vajalikkust. Hanno Pevkur, kes oli üritusele tulnud koos väikese tütrega, selgitas, et peremajades ei teki vanemliku hoolitsuseta jäänud lastel tunnet, nagu nad oleksid mingis asutuses.

«Nendel lastel, kes on ühel või teisel põhjusel jäänud koduta, peab olema võimalikult kodulähedane kasvamiskeskkond. Peremaja on nagu kodu, kus igaühel on oma õigused, võimalused ja kohustused,» rääkis sotsiaalminister.

Lilled ja Muumi

Nurgakivi panemise eel said Väikemõisa lapsed öelda, mida nad kerkivatelt kodudelt ootavad. Näiteks Liisa arvates peaks toas olema suurte lilledega tapeet ja Aarne sooviks kodu nagu muinasjutus, aga Muumi pildiga. Lisaks tahtsid lapsed talu, kus lehmast vorsti teha, ja naabrit, kellelt kartulit osta. Üks kasvandik leidis, et majas peaks olema selline nupp, mida vajutades saab kohe kõik asjad tehtud.

«Peab vaatama, kas seda nuppu saab kohe paigaldada või natuke hiljem. Me veel ehitajaga konsulteerime,» naljatas Viljandi lasteabi- ja sotsiaalkeskuse juhataja Pille Vaiksaar, kui mitu kohalviibijat sellise nupu kasulikuks tunnistasid.

Sotsiaalministeeriumi andmetel on laste- ja asenduskodudes kasvavate laste arv viimastel aastatel kiiresti vähenenud. Ministri hinnangul tuleneb trend sellest, et vanemliku hoolitsuseta laste arv on kahanenud ja lapsendamiste arv kasvanud. Nii vajab praegu asenduskodu veidi üle 1200 lapse. Veel kaks aastat tagasi oli see arv kaks korda suurem.

Neli maja kahte kohta

Tänavu kevadel alanud ehituse käigus valmib Viljandimaal neli peremaja, millest kaks kerkivad Viljandis Künni tänava äärsele krundile ja kaks Saarepeedi valda Väikemõisa endise väikelastekodu territooriumile. Linn ja vald ehitamisse ei puutu, see on riigi hallata.

Nii väikse energiatarbimisega peremaju pole Eestis varem ehitatud. Need valmivad Eesti ja Šveitsi riigi koostööprogrammi osana. Sotsiaalministeeriumi andmetel on hoonete peatöövõtu lepingu maksumus 1 590 000 eurot. Sellest 85 protsenti tuleb Šveitsilt ja ülejäänu leiab Eesti oma rahakotist.

Peremaja on mõeldud kaheksale lapsele ja kahele perevanemale või kasvatajale. Majad on projekteeritud ka puudega lastele ning selle, kuidas lapsi majadesse jaotada, määrab asenduskodu. Peatöövõtja, osaühingu Eventus Ehitus projektijuht Reevo Kirna avaldas lootust, et ehk juba augustis jõutakse hoonetele katus panna.

Plaani järgi peaks ehitus lõppema järgmise aasta algul. Pille Vaiksaar loodab lapsed hiljemalt naistepäevaks uutesse kodudesse kolida.

Tagasi üles