Metalsed ideed saavad teoks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Silindia ehitusmehed Mallor Tiirman (vasakul) ja Margo Jüris on ametis põranda armeerimisega. Ehitustööd peaksid ühele poole saama oktoobrikuus.
Silindia ehitusmehed Mallor Tiirman (vasakul) ja Margo Jüris on ametis põranda armeerimisega. Ehitustööd peaksid ühele poole saama oktoobrikuus. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Ehitusettevõte Silindia töömehed asusid Reinu teel Viljandi Metalli ruumides ehitama Eestis ainulaadset metallikeskust.

400 ruutmeetri suurune metallitööinkubaator peab valmis saama aasta lõpul ning loob ehte-, sepa-, disaini- ja metallitöö ala viljelejatele tegutsemisvõimalused.

Kunstnikele ja seppadele

Aktsiaselts Viljandi Metall pidas koos kutsekooliga oma katuse alla praktikabaasi loomise plaani juba mitme aasta eest, kuid tookord ei saanud sellest asja.

«Esimest korda ei olnud see mõeldud tegelikult ka loomeinkubaatorina, vaid kutsekooli praktikabaasina,» selgitas Viljandi Metalli juhataja Jaak Sulg.

Üht-teist ehitati juba valmis, kuid siis jäi ettevõtmine soiku. Loodav keskus tuleb sisseseade mitmekesisuselt ainulaadne Eestis, sest seni on siin loomevaldkonnas alustavale ettevõtjale pakutud vaid galeriisid ja stuudioid.

Sihtasutuse Viljandimaa Loomeinkubaatorid juhatuse liikme Elerin Laurimäe sõnul on ehtekunstnikel ja seppadel üldjuhul väga keeruline tootmist alustada.

«Tarvis läheb hinnalist seadme- ja masinaparki ning spetsiaalsetele tuleohutustingimustele vastavat töökeskkonda, aga kõik see pole alustajale enamasti jõukohane,» rääkis Laurimäe. «Aasta lõpul saavad väikeettevõtjad Viljandis just sel moel sisustatud ettevõtlus- ja tootmiskeskkonnas tegutsema asuda.»

Elerin Laurimäe sõnul pakub uus keskus praktilise võimaluse õppida tundma traditsioonilisi tehnikaid ning neid tänapäeva tingimustes rakendada.

«Metalliinkubaatoris on võimalik otsast lõpuni valmistada mahulisi metallobjekte, ehte- ja peentöötlemise tehnoloogiaga valmistatavaid esemeid, samuti kasutada tänapäevase lõiketöötluse ja viimistlemise võimalusi, mida Eestis seni pole olnud,» rääkis ta.
Jaak Sule ütlemist mööda tõuseb metallikeskusest tulu koguni kolmes mõttes.

«Akadeemia saab endale praktikabaasi, Viljandi inimestel ja teistel huvilistel on võimalik ettevõtlust alustada ning metallitööstus saab enda lähedale loovad inimesed, kelle mõtteid on loodetavasti võimalik rakendada tootmises,» selgitas Sulg.

Põnev proovikivi

Uues keskuses saab kasutada eri metalle terasest kullani välja. «Teha saab kõike hõbe- ja kullasepatööst kuni suurte terasvormideni,» kinnitas Elerin Laurimäe. «Suurte terasangaaride valmistamist siiski ei võimaldata, see jäägu metallitööstuse pärusmaaks.»

Jaak Sulg lausus, et peenemad metallitööd pole Viljandi Metalli pärusmaa, kuid disainitooteid on ettevõte teinud küll. «Kokku võib tulla intellektuaalne seltskond, kellel on loomepotentsiaali,» lausus ta rajatava keskuse kohta.

Laurimäe panebki erilist lootust kullassepa ehtetöökojale ning hõbesepa vormitöökojale. Tema sõnul on eriline see, et kasutatakse vanu tehnikaid, aga realiseeritakse need tänapäevaste seadmete abil. Nii saavutatakse kõrgem kvaliteet ja suurem tootlikkus.

Tagasi üles