/nginx/o/2008/11/15/93924t1h8aca.jpg)
Kährikute arv on sedavõrd kasvanud, et loodusliku tasakaalu säilitamise huvides on keskkonnaministeerium tellinud selle loomaliigi ohjeldamise kava.
Võõrliiki hakatakse kava järgi ohjeldama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaa jahimeeste liidu tegevjuht Ulvi Lomp ütles, et kährikuid on Viljandimaal väga palju.
«Jahimehed räägivad, et on seasöötmiskohtades korraga seitset-kaheksat kährikut näinud, samuti pidid nad aedades õunu söömas käima,» rääkis Lomp.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialisti Merike Linnamägi sõnul on kährik Eesti looduslikku tasakaalu ohustav võõrliik. Kährikud toituvad maas pesitsevate lindude munadest ja poegadest ning võivad kogu pesitsusaja rikkuda. Samuti söövad nad kaitsealuseid kahepaikseid ja roomajaid.
Kährikud kannavad inimesele ohtlikke parasiite ning levitavad marutaudi ja rebaste kärntõbe. Näiteks 2004. aastal olid enam kui pooled marutaudi haigestunud loomad kährikud. Tänu vaktsineerimisele on see haigus viimastel aastatel taandunud ja loomade arvukus kasvanud.
Keskkonnaministeerium on kährikute ohjeldamise kava tellinud zooloog Harri Valdmannilt. Sel aastal valmib ülevaatlik osa ja tuleval aastal arvukuse reguleerimise plaan.
Jahimeestel pole kähriku küttimise kohustust, kuid neid lastakse selleks, et uurida lennukitelt külvatava vaktsiini mõju. Jahimehed toovad selle tarvis lastud looma pea, vereproovi või mõlemad.
Viljandimaa jahimehed olid mullu tublid ning lasid veidi alla kolmesaja rebase ja kähriku.