Pealehakkamist täis noor leiab kindlasti suveks tööd

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Merilyn Säde usub, et see, kel jätkub tahtmist, leiab kindlasti suveks teenistust. Tema töötab terve juulikuu kirjakandjana Männimäel.
Merilyn Säde usub, et see, kel jätkub tahtmist, leiab kindlasti suveks teenistust. Tema töötab terve juulikuu kirjakandjana Männimäel. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Et suvi ei läheks raisku, üritavad noored endale tegevust leida. Väiksele osale pakub tööd malev, mõni leiab rakendust vanemate firmas abiks käies ning võõras pole ka vabatahtlikuna tegutsemine.

Viljandi maagümnaasiumis kevadel seitsmenda klassi lõpetanud Marilin Kotsar töötas juuni algul kaks nädalat linnamalevas. See suvine töökogemus oli talle esimene.

«Otsustasin malevasse minna seetõttu, et pisut taskuraha teenida, ja ka toreda seltskonna pärast,» põhjendas tüdruk. «Minu klassist läks tööle neli õpilast,» täpsustas ta.

Marilin Kotsar kuulus rühma, mis tegutses 6.—17. juunini. Kesklinna parkides rohimine, hekipügamine ja prahikoristamine ei olnud neiu hinnangul raske töö. «Päikseliste ilmadega oli küll natuke palav,» tõdes ta.

Tööpäevade pikkus oli neli tundi, kella 8—12. Kahe nädala eest sai Marilin Kotsar 68 eurot ja jäi selle summaga päris rahule. Tööle minnes ei olnud tal oma sõnul sihti, milleks raha koguda. «Arvatavasti ostan selle eest endale riideid,» pakkus ta.

Kui oleks võimalik ja leiaks midagi sobivat, tahaks Marilin Kotsar suve jooksul veel tööle minna. «Arutasime suve algul sõbrannaga, et võiksime näiteks maasikaid või kurke korjata, aga me ei ole tööd eriti otsinud. Tean seda, et noorel ei ole töökohta leida kuigi lihtne,» rääkis ta.

Tööl vähemalt kuu aega

Jaanipäeva eel maagümnaasiumi lõpetanud Merilyn Säde on ametis kirjakandjana. Ta oli kirjakandja abina seda ala juba nuusutanud ning sestap läkski ta pärast kooli endale kohta küsima.

Vähemalt kuu suvevaheajast on neiu üritanud tööl käia, et lisaks taskuraha teenimisele vajalikke kogemusi hankida. «Olen kuulnud, et noored on tööd leidnud CV Keskusest, aga kindlasti loevad tutvused ka. Ise tuleb aktiivne olla, siis leiab endale kindlasti töökoha,» sõnas ta.

Juunis sai Merilyn Säde ameti päristöötaja kõrvalt käppa ja sellest nädalast on ta kuuks ajaks puhkuse asendajana omapead tööl. Tema nobedad näpud pistavad arved, kirjad ja reklaamid kõigi männimäelaste postkastidesse, mida on Säde sõnul üle 1200.

«Üsna raske on, sest on kuu algus ja päris palju on arveid ja kirju,» nentis ta. «Aga ei ole hullu: raskused ju õpetavad!» jätkas ta optimistlikult.

Merilyn Sädel seisavad ees üpris pingelised päevad, sest käes on kõrgkooli astumise aeg. Neiu on viinud oma paberid nii Tartu kui Tallinna ülikooli.

Paalalinna gümnaasiumis üheksanda klassi lõpetanud Mikk Mihkel Vaabel mõtles, et kuna kevad on võrdlemisi pingeline, ei hakka ta suveks töökohta otsima enne, kui kooliga on kõik korras.

Nüüdseks on noormees saanud kaks ja pool nädalat puhata, kuid selle aja sees on ta siiski fotograafina suurüritustel ka pisut tööd teinud. «Laulu- ja tantsupeol käisin vabakutselisena, et ei oleks kindlaid kohustusi tööandjate ees ja saaks pidu täiel rinnal nautida, aga ikka läksid pildid kogu laia maailma ja internetti,» rääkis Vaabel.

Järgmiseks ürituseks, kus Mikk Mihkel Vaabel peaks tööd tegema, on pärimusmuusika festival. «Teen pilte Delfile ja folgi kodulehele,» täpsustas ta. «Eks näis, ehk otsin suveks veel mingit tööd, kuigi olen kuulnud, et tänavu on sellega Viljandi ümbruses kitsas.»

Ema võtab lapse tööle

Viljandis kasutatud rõivaste kauplust pidav naine rääkis, et on nädalavahetustel ja suvel oma 13aastase tütre poodi appi võtnud. Enamasti on ta ise leti taga ja kindlat asendajat pole. Tragi tüdruk on ema asemel ametis olnud ka terve päeva, kenasti müümisega toime tulnud ning rahuolevatelt klientidelt kiidusõnugi pälvinud.

«Tütar pole endale suveks töökohta otsinud — saab siin mul abis käia. Vahel hoiab kodus väiksemat õde ja käib maal vanaemal marju korjamas,» rääkis ema. «Kui tütar on poes tööl, olen korraga nii tööandja kui ema ja vastutan tema eest. Poes ei ole väga raske töö ja vaba aegagi on tal siin küllalt — saab näiteks arvutis olla.»

Kui laps tuleb appi, lepib ema temaga töötasu enne kokku. «Enamasti olen talle maksnud tunnihinda või siis mingi kokkulepitud summa. Teinekord ostan talle, mida vaja, näiteks käsitöötarbeid.»

Poepidaja leidis, et kui firmas on ametis oma pereliige, on tööd lihtne korraldada. «Noormeestel on keeruline leida tööd, mida jõuaks ja tahaks teha. Mu poeg töötas koolivaheaegadel isa juures — nii sai ta juhiloa tegemiseks ja autoostuks raha teenida. Pärast kutsekooli lõpetamist leidis ta õnneks töökoha,» selgitas ta. «Noortel on üpris keeruline: kogemusteta inimest naljalt tööle ei võeta, aga kust sa seda kogemust saad, kui tööd ei tee!»

Märksõnad

Tagasi üles