/nginx/o/2011/07/07/660856t1h85c4.jpg)
SELLE SUVE tähtsündmus, Tallinna lauluväljakul peetud suur kultuuripidu kõnetas kõiki südamlikult ja kirglikult. Mõistagi kõnelen praegu noorte laulu- ja tantsupeost, kuigi «Õllesummeri» korraldaja proua Hansari kommentaar jättis mulje, nagu polekski aasta kultuuriüritus laulupidu ning lauluväljak tuleks «Õllesummeri» tarbeks segavast tingeltanglist vabastada. See kohatu ja küüniline avaldus mõjus ehmatavalt.
Hiljem nimetas Marje Hansar öeldut naljaks ning kritiseerijaid «Õllesummeri» vaenlasteks ja vihkajateks. Ma ei usu, et inimesed vaevuksid kulutama nimetatud ürituse või labase väljaütlemise tarbeks nii sügavaid emotsioone, aga korraldaja väärtushinnangutest andis see kõneka pildi.
IKKA JA jälle on «Õllesummerit» nimetatud tähtsaks kultuurifestivaliks ja kogupereürituseks. Neli aastat tagasi kirjutasin «Järva Teatajas»: «Veel 13. juuni Riigikogu istungil väitsid Keskerakonna poliitikud, et «Õllesummer» ei ole erilisel määral alkoholiga seotud, sest reklaamplakatitel on tore karu koos jänestega ja... «Õllesummerile» tulevad inimesed /.../ perega nautima pigem üht suuremat muusikafestivali, mis Eestis toimub.»
Nüüd, mil küsitakse, miks sellel üritusel lastele õlut müünud väärisid vaid nupukese ajalehesabas, lubab linnavõim, et kaalub võimalust keelata lastele «Õllesummerile» sissepääs. Kas Keskerakonna arvates tuleb tõesti hoida lapsed kogupere muusikafestivalist võimalikult kaugel? Miks on unustatud teine võimalus, mida pakkus Priit Hõbemägi 21. juuni «Eesti Ekspressis»: ««Õllesummeri» kultuuriürituseks saamisel tuleb teha veel viimane samm: muuta see alkoholivabaks. Või ehk pole siiski tegemist suure kultuurifestivaliga, kuhu mõmmi ja jänku kutsuvad kogu peret.»
MIS ON nende nelja aastaga muutunud? Reklaamplakatil ei ole mõmmi ja jänku, vaid lõbus kiisu. Lastele ei ole üritust keelatud, küll aga pakuti sel suvel täisealiseks saanutele tasuta sissepääsu.
Kümmekond aastat tagasi käisin sellel üritusel, aga korduvklienti minust ei saanud. Mõistagi on «Õllesummeril» oma huvilised ja püsiklientuur. Pakutav peabki olema eripalgeline, eriti suvepuhkuste ajal, aga mulle ei meeldi, et pereüritusena ja kultuurisündmusena väljapakutu rõhutab nii nime kui sisu kaudu alkoholi turundamist ja reklaami.
Minu arust ei ole kohane, et selle reklaamis kasutatakse lõbusaid loomapilte, mis ilmselt peaksid rõhutama ürituse lapsesõbralikkuse kuvandit. Pean sobivamaks, et lauluväljakul korraldatavad üritused ei propageeriks alkoholitarbimist.
KÜLLAP ONGI suurim viga see, et asju ei nimetata õigete nimedega. «Õllesummer» ei saa olla ühtlasi lastepidu.
Sisu ja vormi kooskõla tuleks silmas pidada ka teiste meelelahutusürituste puhul — eriti siis, kui ettevõtmist toetatakse avaliku rahaga omavalitsuse eelarvest. Toetuse andmist ja selle suurust otsustades tuleks pöörata tähelepanu ürituse sisule ja kaalukusele, et meil jätkuks raha ka laulukooride juhendajatele palka maksta või tantsurühmi suurele peole sõidutada. Vastasel korral paneks imestama, mis maa see on, kus kultuuritoetus kulub õlle- ja lihatelkide püstipanekuks.