:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
/nginx/o/2008/11/27/97927t1h2e4e.jpg)
Homme kell 11 peetakse Saksa sõjaväe kalmistul mälestuskoosviibimine, sest möödub 70 aastat päevast, mil Saksa armee punaväe Viljandist välja tõrjus.
Viljandis tähistatakse Hitleri armee tulemise aastapäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ürituse eestvedaja on Eesti Sõjameeste Sakala Ühing. Korraldaja Jaanika Kressa ütlemist mööda tähistatakse 1941. aasta sündmust Eestis esimest korda ning tõenäoliselt ei hakata seda igal aastal tegema.
Sakslaste tulemist käsitletakse koosviibimisel Eesti vabastamisena, sest pääseti korra käest, mis oli 1941. aasta juunis üle 10 000 inimese Siberisse küüditanud ning siinset rahvast laastanud.
«Eestlastele muutus olukord uuesti normaalseks,» leidis Kressa ja lisas, et tal pole põhjust kahelda tolleaegse ajakirjaniku Arnold Sepa kirjutistes, mis seda väidet kinnitavat. «Siiski tuleb arvesse võtta, et tegu oli sõjaolukorraga ning tsiviilelu kannatas seetõttu igal pool.»
Viljandi muuseumi juhataja, ajaloolase Jaak Pihlaku sõnul sõltub hinnang Saksa vägede tuleku kohta hindaja seisukohast.
«Kellele oli see vabastamine, kellele mitte,» ütles Pihlak. «Aga juriidiliselt asendus üks okupatsioon teisega.»
Pihlak rääkis, et nõukogude võimuga võrreldes möödusid Hitleri režiimi aastad eestlastele kindlasti kergemalt.
«1940. aasta terror oli kahtlemata palju hukatuslikum kui need repressioonid, mille sakslased kolme aasta jooksul toime panid,» hindas ta. «Muidugi hingati toona kergendatult, kui palju kurja ja hirmu külvanud kord kadus.»
Jaanika Kressa kinnitas, et ürituse korraldajad ei soovi tundlikul teemal konflikte tekitada. «Me tahame allesjäänud sõdureid tänada ja öelda, et nad tegid bolševismi vastu võideldes õigesti,» sõnas ta.