Viljandi staadionil hakkavad lendama Itaalia kummikud

Saabuvate maailmameistrivõistluste vanim osaleja, 85aastane Hilja Bakhoff proovis teisipäeval saabast lennutada Vabaduse platsi lähedal orus. Silma järgi otsustades lendas kummik 20—30 meetrit. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Aastate jooksul kummaliste spordialade tiitlivõistluste poolest rikkaks saanud Viljandis võib homme osa saada saapaheite maailmameistrivõistlustest.

Viljandis on varem peetud novuse, indiaca ja allveeorienteerumise Euroopa ja maailmameistrivõistlusi. Saapaheitjad selgitavad siin maailma paremaid teist korda. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti Viljandis kümme aastat tagasi.

«See on väga hea, et siin sellised võistlused toimuvad,» leidis võistluste peakorraldaja Valeri Luukka. «Kergejõustiku tiitlivõistlust ei saa me kunagi, aga me saame viljandlastele näidata, mis maailmas toimub.»

Kolme päevaga selgub 50 meistrit

Seitsmest riigist tuleb Viljandisse võistlema 280 inimest ning eri vanuseklassides jagatakse välja koguni 50 medalikomplekti. Kõige nooremad osalejad on alla 10aastased lapsed ning vanim peaks esialgsete andmete kohaselt olema 85aastane Viljandimaa veteransportlane Hilja Bakhoff.

Tiitlivõistluste Eesti koondisesse pääses lihtsalt: kaks nädalat tagasi tuli end internetis registreerida ja maksta 10 eurot osalustasu. Lapsed võivad aga lausa võistluspäeval staadionile minna, et väikese tasu eest maailmameistrivõistlustel kummikut visata.

Võistlusvahendid jõudsid Viljandisse käesoleva nädala keskel otse Itaaliast. Kui veel kümme aastat tagasi heideti Nokia kummikut, siis nüüd tulevad need Itaaliast Siili tehasest. Mehed viskavad kummikut number 43, naised number 38 ja lapsed number 33.

Eelmise sajandi teisel poolel Soome külapidudelt alguse saanud ala on tänapäevaks jõudnud nii kaugele, et mõned selle harrastajad treenivad iga päev. Maailmarekord on 67.31 ja selle on heitnud soomlane Jukka Vesterinen. «Gerd Kanter heidab rauast ketast nii kaugele kui meie kummikut,» tõi Valeri Luukka võrdluse.

Paarikümne aasta jooksul on välja kujunenud kümneid heitestiile ning iga mees peab leidma endale sobiva. «Mõned võtavad 20 meetrit hoogu, teised keerutavad ning on veel kõiksugu võimalusi,» kirjeldas Luukka.

Soomlased soovivad saapaheidet olümpiale

Jalgpallimuru kaitsmiseks ei lubata Viljandi staadionil heita vasarat ning ka kettaheitjad pääsevad sinna harva, sest nende kahekilone spordivahend võib samuti katet lõhkuda.

Valeri Luukka kinnitas, et maanduv saabas murule mingit kahju ei tee. «See ei jäta jälge,» lubas ta.

Kui soomlased on saapaheitega jõudnud nii kaugele, et paremad sportlased saavad lausa riiklikku toetust ja seda tahetakse olümpiale näidis­alaks viia, siis Eestis on see sportlastele pigem meelelahutus.

Luukka usub, et Eesti tugevamad heitjad valmistuvad tiitlivõistluseks siiski usinalt ja teevad enne eritreeninguid. Seda, et keegi oleks aga täielikult saapaheitele pühendunud, Luukka ei tea. Eesti rekordi on teinud Viljandist pärit Marek Gordejev, kes on kummiku visanud 58 meetri taha.

Eesti saapaheite liidu andmetel on riigis 1300 saapaheitjat. Nende hulka on arvatud kõik inimesed, kes on paari­kümne aasta jooksul mõnel võistlusel osalenud. 30 meest ja naist olevat aga sellised, keda võib nimetada saapaheitega tegelejateks.

Maailmameistrivõistlused avatakse Viljandi staadionil reedel kell 10. Pool tundi hiljem algavad võistlused. Kui esimesel päeval on kavas laste ja veteranide jõuproovid, siis laupäeval hakkavad võistlema põhiklassi mehed ja naised ning siis näeb staadionil kõige kõrgemale ja kaugemale lendavaid kummikuid.