Eesti kindlustusseltside liidu (EKSL) andmetel tuvastati mullu 432 kindlustuskelmust kogusummas 1,9 miljonit eurot. Rohkem kui pool kelmustest pandi toime sõidukitega: kõikidest juhtumitest kolmandiku moodustasid sõidukikindlustuse juhtumid ja üle viiendiku liikluskindlustuse juhtumid. Veerand kelmustest oli seotud kodu ja muu vara kindlustusega ning kümnendik reisikindlustusega.
Kindlustusseltside liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on kindlustuskelmuste osa kahjunõuetest ühe protsendi piires. «Euroopa kindlustusseltside liidu andmetel ulatub mõnes riigis kelmuste osa kuni kümne protsendini. Eestis aitavad kindlustuskelmuste taset madalal hoida e-riigi keskkond, madal korruptsioon, riigi väiksus ning kindlustusandjate üha suurem asjatundlikkus,» ütles Piirsalu pressiteenistuse vahendusel.
Kindlustusandjad hüvitasid eelmisel aastal üle 150 000 kahjunõude kogusummas ligi 230 miljonit eurot.
2016. aastaga võrreldes üritati kaks korda rohkem varjata kindlustuskatte puudumist ehk kindlustusleping sõlmiti pärast juhtumi toimumist. Teine levinum kelmus oli kahjunõude esitamine õnnetuse kohta, mida tegelikult ei juhtunudki või oli õnnetus esile kutsutud. Varasemate aastate võrdluses kasvas tegelike asjaolude või andmete varjamisega seotud kindlustuskelmuste arv.
Kindlustuskelmuse tuvastamisel keeldub kindlustusandja kahju hüvitamisest või esitab väljamakstud hüvitise tagasinõude. Lisaks võib kindlustusandja esitada kuriteoteate politseile. Kindlustuskelmus on seaduserikkumine, mis võib teo toimepanijale lõppeda kriminaalkaristusega.
Võrreldes tunamullusega vähenes 1000–10 000 euro maksumusega kelmuste arv, kasvas aga üle 10 000 euro kahjunõudega kelmuste hulk.
Eesti kindlustusseltside liit on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat.