Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/07/05/658344t1h1668.jpg)
Eesti Interneti sihtasutuse majandusaasta aruandest selgub, et domeenireformi korraldanud sihtasutus teenis domeenide müügist umbes 725 000 eurot (ligikaudu 11,35 miljonit krooni).
Mullu domeeniregistri ülevõtmise, uuele domeenikorrale ülemineku ja uue .ee tippdomeeni infrastruktuuri väljaarendamisega tegelnud Eesti Interneti sihtasutus sai domeenimüügist tulu 11 347 983 krooni (725 268 eurot). Kulusid maha arvestades teenis sihtasutus aastaaruande tulemina 5 103 790 krooni (326 191 eurot).
Sihtasutuse palgakulu oli mullu 2 615 958 krooni (167 190 eurot) ja töötajate keskmine arv täistööajale taandatuna üheksa.
Tasu suurus tekitas küsimusi
Domeenireformi käigus tuli ühe .ee lõpulise domeeni ümberregistreerimise eest maksta 18.20 eurot.
Peaminister Andrus Ansip ütles 9. veebruaril riigikogu infotunnis domeenide ümberregistreerimise hinna kujunemist kommenteerides, et kuni liigub kuulujutte, et keegi rikastub selle pealt ülemäära, on abi ainult tasu kujunemise protsessi avalikustamisest.
14. veebruaril samateemalisele arupärimisele vastates leidis peaminister, et suured reformid tekitavad emotsioone. «Kindlasti on nende pingete maandamisel üks ventiil Eesti Interneti sihtasutuse kulude ja tulude avalikustamine, mis annab igaühele võimaluse ise hinnata, kas domeeni registreerimise tasu on või ei ole õiglane,» sõnas peaminister toona.
Kulub turvalisuse tõstmiseks
Sihtasutuse juhatuse esimehe Marek-Andres Kautsi sõnul läheb domeenide ümberregistreerimise tasudest kogutud rohkem kui 5,1 miljonit krooni turvalisusrakenduse väljaarendamise alustamiseks.
«Reservid on kogutud selleks, et asuda aasta lõpul arendama DNSSec turvarakendust, mis võimaldab .ee domeeni kirjeid signeerida,» ütles Kauts BNS-ile ning lisas, et kui vaadata sihtasutuse esmaseid ülesandeid tagada domeeninduse stabiilsus, turvalisus ja kättesaadavus, on registreerimistasu 18.20 eurot oma eesmärgi täitnud.
Tasu kujundati tema jutu järgi kulusid arvesse võttes. «Et kaetud oleksid halduskulud, sealhulgas arenduskulud ja investeeringud, samuti administreerimiskulud ja laen, mis käivitamiskulude katteks võeti,» loetles Kauts. «Lisaks et oleks piisav reserv, mille arvelt hakata arendama turvalisuse rakendust.»
DNSSec-i väljaarendamine nõuab tema hinnangul kuni 300 000 eurot, kogutud reserv peaks katma esmase kulu.
«14 Euroopa riiki on selle turvalisuse süsteemi juba juurutanud või lõppfaasis. Ma ei näe meil võimalust turvalisuses järgi anda,» põhjendas Kauts. «Selle puudumine on turvarisk, sest mida rohkem on turvalisusrakendusega riike, seda suurem on tõenäosus, et rünnatakse neid, kellel see puudub.»
Marek-Andres Kauts ütles, et kuigi domeeni registreerimise tasu otsustab sihtasutuse nõukogu, on seda ilmselt võimalik järgmisel aastal alandada.
«Teiste maade kogemused näitavad, et kui domeene on registris rohkem, saab tasu alandada,» selgitas ta. «Näiteks .eu domeene on registreeritud 3,3 miljonit ja Soome .fi domeene 250 000, seal tuleb maksta 12 eurot. Vaadates .ee domeeni populaarsust, loodan, et järgmisel aastal on võimalik tasu alandada. Seda arutatakse koos järgmise aasta eelarvega neljandas kvartalis.»
.EE
Eelmisel aastal uue .ee tippdomeeni infrastruktuuri välja arendanud Eesti Interneti sihtasutus teenis domeenimüügist 11 347 983 krooni (725 268 eurot).
• Ühe .ee lõpulise domeeni ümberregistreerimise eest tuli maksta 18.20 eurot.
• 5. juuliks oli aastaga registreeritud 61 300 .ee-lõpulist domeeni, mis tähendab, et 1000 elaniku kohta on neid kasutuses 46.
Allikas: BNS