Filmifestival suunab mõtlema õnne üle

Eile Pärnus avatud 25. rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali filmid linastuvad tuleval nädalal Viljandis uue kunsti muuseumis ja Heimtali rahvamajas.

Festivali korraldaja Mark Soosaare sõnul pole 25 aastaga suurt muutunud. Endist viisi tutvustatakse vanade rahvaste kombeid ja elustiili, nagu võeti juhtmõtteks Lennart Meriga 1987. aastal, kui festival esimest korda aset leidis. Siiski on selle aja jooksul edasi liikunud dokumentalistika keel.

Internetist saab põhjaliku ülevaate

Tehnilise poole pealt on uuendus festivali internetti kolimine. Programmiga saab põhjalikult tutvuda aadressil www.chaplin.ee. Leheküljel on üleval filmitutvustused ja videolõigud. Soosaare sõnul tasub igal huvilisel kindlasti enne filmidega tutvust teha, et saada teada, kas vaadatav on tema maitse järgi.

Festivali korraldaja avaldas kahetsust, et Pärnus ja ka väiksemates kohtades pole tänapäevast kino, kus filme näidata. «Kindlasti on see mõtlemiskoht, kui filmifestivali korraldada veel 25 aastat,» ütles ta.

Sel aastal näidatakse filme peale Pärnu, Viljandi ja Heimtali veel Haapsalus, Otepääl, Manijal ja Kihnus.

Soosaare ütlemist mööda valitakse neis kohtades näitamiseks filmid, mis võiks seostuda kohalike inimeste mõtetega. «Mõne filmi puhul olen lausa kiljatanud, et see sobiks täpselt Anu Raua sõpruskonnale,» ütles Soosaar.

Heimtali rahvamaja omanik Anu Raud ootab filmifestivali väga, kuid kahjuks ta ei  tea veel täpselt, mis filmid seekord linastuvad. Siiski on ta päris kindel, et midagi leiab vaatamiseks igaüks.

Raud on kuulunud filmifestivali žüriisse, kuid sel aastal ta festivaliga seotud ei ole. Siiski on ta väga rõõmus, et kino tuleb koju kätte ning filme tullakse vaatama ka Viljandist ja näiteks Pärsti vallast.

Juubelifestivali mitu teemat

Sel aastal on üks festivali läbiv teema õnne otsimine. Mark Soosaar kommenteeris, et kõik inimesed tahavad õnnelikud olla, kuid paljudel see ei õnnestu. Kui palju üldse ise saab oma õnne jaoks ära teha ning kui palju oodatakse, et keegi teine midagi ära teeks? «Selle üle tasuks mõtiskleda,» leidis Soosaar.

Lisaks enda juubelile tähistab filmifestival Balti riikide taasiseseisvumise 20. aastapäeva. Sel puhul näeb Pärnus film «Liivi laulud», mille autor, Läti filmimees Andris Slapinši hukkus 1991. aasta Riia tulistamises. Läti rahvuskangelase lesk ning lapsed osalevad ka eesti filmide hindamise žüriis, esitlevad  Pärnus laupäeval tema filme Siberi šamaanidest ning annavad parima põlisrahvastest loodud filmi autorile Andris Slapinši nimelise rändauhinna.

Juubelifestival tähistab erikavaga ka 300 aasta möödumist loodusteadlase ja ühe esimese elektriuurija Georg Wilhelm Richmanni sünnist Pärnus. Seega on õnne otsimise kõrval festivali läbiv teema «Elu elektrita ja elektriga» ning näidatakse filme neist rahvastest, kes seni on suutnud oma kultuuri hoida elektrit kasutamata, ning inimkonna energiatulevikust.