Holstre-Polli spordi- ja puhkebaasis vahetus juuni lõpul taas juhataja. Seekord valiti tervisekompleksi juhtima Ain Kuresoo, kes on seadnud eesmärgiks keskus kahjumist välja tuua.
Uus juhataja tahab leida spordibaasile lisaväärtust
6. juuli 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe variandina näeb Kuresoo, et sinna võiks tuua treeninggruppe väljastpoolt, võib-olla lausa Eesti koondise. «Praegu seab piirid see, et meil pole jõusaali. Järgmisel aastal tuleb see puudus kõrvaldada,» rääkis nädalapäevad ametis olnud juhataja.
Tervisekeskuse tulevikus on muudki kui sport
«Praegu töötab keskus päris suure miinusega ja küsimus ongi, kuidas saada võimalikult nulli lähedale või isegi plussi,» lausus Ain Kuresoo.
Ta tõdes, et tuleb välja mõelda lisaväärtus, mis paika teistest eristaks. «Seni on baas toiminud suhteliselt spordikeskselt, aga peame mõtlema ka spordikaugetele inimestele. Näiteks kui siia tuleb pere, mille üks liige teeb sporti, teine aga mitte, peavad mõlemad tegevust leidma,» rääkis juhataja tulevikuplaanidest.
Kuresoo sõnul pole neid veel seminari- ja konverentsiteenuse pakkujana avastatud, aga muidu on suvehooaeg Holstre-Pollis tihe. «Augusti lõpuni on siin treeninglaagrid mitmelt poolt Eestist,» märkis ta.
Möödunud nädalal veetsid tervisekeskuses aega Saarepeedi spordilapsed ning peagi saabuvad Tamsalu noored.
Ain Kuresoo sõnul jätkub radadele ka pärast tööd harjutavaid kohalikke ja seda kinnitab tõsiasi, et õhtuti seisab parklas autosid. Kuigi kella kuuest on peamaja kinni, pääseb radadele ka hiljem. «Paljud teevad oma trenni ära ja lähevad pärast näiteks Holstre järve ujuma,» ütles baasi juhataja.
Holstre-Polli sportima minnes võib esimesel korral sattuda segadusse. Peamaja juures on küll radade plaan, kuid järgmiseks seisab treenija teelahkmel, millest hargneb eri suunda viis rada: kolm asfaltkattega teed, pinnastee ja üks, mis viib staadionile.
Pole ainsatki viidet, kuhu sportija peaks minema. Ainsad sildid suunavad palliväljakutele ja vaatetorni ning lisandub hoiatusmärk «Ettevaatust, rollerid!».
Kuresoo sõnul on asfaldirada lihtne ja jooksuring samuti, kui staadionilt õiges suunas minema hakata. «Kui vahepealt rajale lipsata, võib orienteerumine aega võtta,» tunnistas ta.
Juhatus õigesse stardipaika on seega hädavajalik ning ühel infotahvlil ongi see kirjas. Häda on selles, et tabloo asub staadioni tagumises nurgas peamajast mitmesaja meetri kaugusel, nii et pole aru saada, millega on tegemist. Lisaks kulgeb tee sinna läbi niitmata heinavälja ja üle traktori sissesõidetud vagude.
Radu hooldatakse vajadust mööda
Kui rada üles leitud, on seal võimalik joosta, kõndida ja matkata. Teed ja sihid on ristmikel märgistatud ning rohi ei lokka põlvini nagu staadionil.
Ain Kuresoo jutu järgi hooldatakse spordi- ja puhkebaasi radasid vastavalt vajadusele. «Ei ole nii, et teeme nädalas üks kord,» kinnitas ta. «Kui muru on ikka pikaks kasvanud või asfaldirajal kivid peal, siis niidame ja pühime kaks korda.»
Ta tõdes, et suvel rohukasvuga võidelda on hõlpsam kui talvel lumega. «Murukasvu saab rohkem ennustada, aga seda, kui palju lund alla sajab, ette ei tea,» põhjendas ta. Lisaks pole vahet, kui palju jooksjaid suvel rajast üle käib, aga talvel on suusajälge tarvis vahepeal korrastada.