Viljandimaa elanike arvu langus jätkub endiselt kiires tempos

Foto: «Sakala»

Viljandimaa elanike arv kahaneb endiselt väga kiiresti ning sel aastal on suure hüppe tagasi teinud ka vastsündinute hulk.

Poole aasta jooksul on maakonda sündinud 43 last vähem kui mullu samal ajal ja see tähendab, et tänavu on kuue kuuga ilmale tulnud sama palju lapsi kui mullu viie kuuga.

Sünnitusmajas on kehv aasta

«Aasta paistab väga kehv,» tõdes Viljandi haigla sünnitus- ja günekoloogia osakonna vanem­arst Maret Metsmaa. Tema sõnul oli eriti nigel esimene kvartal, sest siis oli sünnitajaid väga vähe. «Teine kvartal oli veidi parem,» lausus ta.

Väheks hakkas sünnitajaid jääma juba eelmise aasta teisel poolel ning selles osas pole Viljandimaa ülejäänud Eestiga võrreldes mingi erand. «Sünnitusealisi naisi on ikka väga-väga vähe,» nentis arst.

Statistiliselt peaks sünnitus­ealisi naisi leiduma piisavalt. Nagu Metsmaa meenutas, tuli 1988. aastal Viljandimaal ilmale 1200 ning 1990. aastal 1000 last, kes nüüdseks on jõudnud sünnitusikka. Paraku on suur osa neist Viljandimaalt ära kolinud.

Kui sündide arv on vähenenud, siis surmade hulk on poole aastaga veidi suurenenud. Nii on Viljandimaa loomuliku iibe tõttu kuue kuuga kaotanud 143 inimest. Kui siia lisada veel maakonnast ametlikult lahkunud, on Viljandimaa 358 inimese võrra vaesem kui jaanuaris.

Rahvastik jõuab kriitilisele piirile

«Kurb, kurb, kurb,» ohkas neid andmeid kuuldes Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Tõnis Korts. Tema hinnangul on väga tähtis, et inimesed teadvustaksid enesele olukorra tõsidust ja mõtleksid, kuhu niisugune areng võib viia.
«Oleme oma rahvusega kriitilisel piiril ja küsimus on juba ellujäämises,» nentis ta.

Korts soovitas jälgida seda, mis toimub Eestist kaugemal. «Türgis on rahvastiku juurdekasv meie vähenemise arvuga võrreldes mitmekordne,» sõnas ta. «Kui meil tekib siin suur auk, täidavad selle koha sissetulijad.»

Kui elanike arv muutub liiga väikeseks, ei saa riik Kortsu sõnul enam normaalselt toimida. Ta tõi näiteks koolid, millest paljud on õpilaste vähesuse tõttu jäänud nii tillukeseks, et nende tulevik on ohus.

Just koolide ümber toimunut soovitas Korts aluseks võtta kogu ühiskonna kujundamisel. «Ka koolide puhul oli algul probleemi eitamine, järgnes mõistmine, aga tegutsemiseni jõuti alles siis, kui häda oli juba käes,» nentis ta.

Arenguosakonna juhi sõnul oleks väga vaja luua visioone nii maakonna kui kogu Eesti tuleviku kohta, et olla valmis muutusteks ning halba ära hoida. Ta on veendunud, et Eestis on ajupotentsiaali, mis annab riigile võimaluse leida oma tee.

«Praegu on taevas tõesti pilvine,» sõnas Korts. «Aga pime ka ei ole. Nüüd tuleks neid pilvi laiali ajama hakata.»