Pikk ja ergutav rongkäik

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Esimesed rongkäigu pealtvaatajad võtsid Narva maantee ääres koha sisse juba kella poole üheksaks hommikul, teadsid rääkida Viimsi poolt bussiga linna sõitvad inimesed. Kell üheksa alanud uhke rongkäigu viimane kolonn jõudis hõisete saatel lauluväljakule umbes neli tundi hiljem, kella ühe ajal päeval.

Nagu juba tavaks saanud, kostis ergutushüüdeid ja plaksutamist nii rongkäigus osalejate kui suursündmust vaatama tulnud inimeste seast.

Ligi viiekilomeetrine rännak ei tekitanud väsimust, vaid tegi osalised hoopis rõõmsaks. Kui Kaarli kiriku juurest teed alustades oli viieaastane Anni kindel, et lauluväljakule jõuab ta küll ainult mõne suure poisi seljas, siis Mere väravate juures kõndis ta omil jalgel ning enda väitel ei olnud üldse väsinud.

Tähtsaid tervitajaid oli palju: poole tee peal pälvis marssijate heakskiidu kõiki kollektiive tervitav Limpa, laulukaare taha jõudes andis tervitused edasi endine kultuuriminister Laine Jänes ning üle väljaku marssivaid kolonne ootasid ja tervitasid orkester ja kogu korraldusmeeskond, lisaks tähtsamad riigimehed.

«Näe! Meie oleme praegu ekraanil!» kostsid tublide marssijate hüüded.

Iga maakond oli end rongkäiguks loominguliselt ette valmistanud, kuid kahtlemata paistis kõige rohkem silma Viljandimaa hiigelsuur ratastel tikutopsimehike.

«See mees küll sööklasse ei mahu,» kommenteerisid juba väljakule jõudnud poisid, kes jälgisid rongkäiku muruplatsilt. Sööklasse mehike ei mahtunudki, kuid tema naerul nägu jäi kindlasti paljude vaatajate mällu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles