/nginx/o/2008/10/07/80698t1h6125.jpg)
ÜLDPLANEERINGUID võib tinglikult pidada linnade arendamise ühiskondlikeks kokkulepeteks. Niisugune dokument kehtib ka Viljandis, ehkki pärineb sügavast nõukogude ajast: Eesti Projekti töö «Viljandi linna generaalplaani korrektuur» koostati 1974. ja kinnitati 1975. aastal.
On oluline märkida, et selles töös pakutud lahendus on suuremas osas ka ellu viidud. Enam kui kolmekümne aasta eest kavandatu põhjal on kujundatud tööstusalasid ja elamurajoone, rekonstrueeritud tänavavõrku ja arendatud tehnosüsteeme.
Välja on ehitatud elamupiirkonnad Paalalinnas ja Männimäel, samuti püstitatud hulk suuri ühiskondlikke hooneid, nagu Ugala teater, haigla, lasteaiad ja koolid ning ka rannarestoran Vikerkaar, mille asemele on nüüd kavandatud veekeskus.
Tuleb tõdeda, et kuigi vana üldplaneeringu kasutamine uute detailplaneeringute koostamise alusena oleks võimalik, ei täitnud see dokument juba ammu linna arengut suunava strateegilise kokkuleppe ülesannet. Siin peitubki põhjus, miks linna juhid on otsustanud kehtestada uue üldplaneeringu.
Dokumendi eelnõu kokkupanemisega on nüüdseks vaeva nähtud juba kümmekond aastat ja jõutud lõpusirgele. Tänavu 27. augustil otsustas linnavolikogu uue üldplaneeringu avalikustada ning on sellega ka ühele poole saanud. Ehkki viljandlasena on mulle tähtis kogu linna areng, tahan alljärgnevalt tähelepanu pöörata ühele konkreetsele aspektile.
VAIELDAMATULT on Viljandi suurim linnaosa viie tuhande elanikuga Männimäe. Nii on see olnud mitu aastakümmet ja on ilmne, et jääb nõnda ka edaspidi. Üldplaneeringu eelnõu käsitleb muu hulgas Männimäed põhja-lõuna suunal läbivat Riia maanteed ning veel hiljaaegu kuumaks jututeemaks olnud Männimäe teed, õigemini selle väljaehitamiseks omal ajal reserveeritud teekoridori.
Kas Männimäe tee tuleks siiski valmis ehitada, nagu kunagi ette nähti? Või oleks targem otsida teisi lahendusi?
Äsja avalikustatud üldplaneeringu projektis pakuti seda teemat puudutavas punktis järgmist sõnastust.
«1974. aasta üldplaneeringus kavandatud Männimäe tee oli planeeritud põhitänavana Männimäe elamute ja tööstuspiirkonna vahele jääval reserveeritud maa-alal ja selle pikendusel Vene tänavale paralleelselt raudteega Suur-Kaare tänavani ja mööda seda Paala teeni. Riia maantee oli kavandatud linnaosasisese jaotustänavana. Üldplaneering muudab eelmise üldplaneeringu põhimõtet ja kavandab Männimäe tee koridori jaotustänavana ning annab Riia maanteele tänasel päeval toimiva põhitänava rolli.»
Mina pean vajalikuks seda tekstiosa täiendada ja olen ka välja pakkunud uue sõnastuse, mille puhul võiks tekstiga nõustuda: «Üldplaneering muudab eelmise üldplaneeringu põhimõtet ja kavandab Männimäe teekoridori jaotustänavana ning annab Riia maanteele tänasel päeval toimiva põhitänava rolli. Samal ajal otsitakse täiendavaid võimalusi liikluse rahustamiseks Riia maanteel ning selle suunamiseks Riia maanteelt mujale.»
ÜLDJOONTES OLEN muudatusega nõus. Olen sel teemal rääkinud paljude inimestega ja saanud kinnitust, et Männimäe tee suure põhitänavana väljaehitamata jätmine on kohalike elanike soov.
Riia maantee on olude sunnil kujunenud põhitänavaks ning seda kasutavad iga päev tuhanded sõidukijuhid. Ometi pole selle kasutamine transiitliikluseks põhjendatud.
Me ei saa unustada, et Riia maantee poolitab linna suurimat elamurajooni ning selle mõlemas küljes paiknevad peale kümnete suurte korterelamute ka mängu- ja spordiväljakud, ühiskondlikud asutused ja muud avalikud rajatised.
Eraldi tasub nimetada Männimäe ja Mängupesa lasteaeda, Jakobsoni gümnaasiumi, noortekeskust ning noorte tehnikakeskust. Kõigisse neisse on iga päev asja sadadel lastel ja täiskasvanutel. Sama olulised on kaubandusettevõtted, nagu Selver, Säästumarket, A & O, Jaani lihapood ning Elise keskus.
On loomulik, et Riia maanteed ületavad kogu aeg kümned jalakäijad ja ratturid, millega omakorda kaasneb suhteliselt suur liiklusõnnetuste oht. Mõeldes kunagise sõjaväeosa alale Järveotsa linnaosa väljaehitamise ideele, on pikema arutlusetagi selge, et piirkonna liiklusolud muutuvad tulevikus veelgi keerulisemaks.
Seetõttu pole Riia maantee põhitänava rolli suurendamine kuidagi põhjendatud. Vastupidi: sealseid liiklusvooge tuleks püüda teadlikult vähendada, otsides võimalusi raskeveokeid mujale suunata.
VAIELDAMATULT on üldplaneeringusse kirjutatavatest lausetest tunduvalt tähtsamad tegelikud ettevõtmised, mis aitavad olukorda parandada. Hea on tõdeda, et nii mõndagi on juba teoksil. Näiteks valmib järgmisel aastal Reinu tee läbimurre linna piiril kulgeva ringteeni. See võimaldab Riia maanteelt kõrvale juhtida Reinu tee tööstusalale liikuvad suured autod, aga ilmselt ka osa muust liiklusest.
Väikese kõrvalepõikena olgu öeldud, et sõnadest tegudeni kulub enamasti üsna palju aega.
Reinu tee pikendamise vajadusest räägiti juba 1996. aastal. Mäletan seda hästi, sest minu poeg käis siis toonases Männimäe lasteaias-algkoolis ning et meie pere elab Männimäe järvepoolses osas, tuli tal iga päev vähemalt kaks korda tiheda liiklusega Riia maanteed ületada. Arusaadavalt muutis see meid murelikuks ja sundis liikluse ümberkorraldamise teemal peetud diskussioonile kaasa mõtlema.
Reaalse tulemuseni hakatakse jõudma alles nüüd. Seega kulus ühe abinõu avalikust sõnastamisest tegelikkuseks saamiseni kuradito-
sin aastat, kusjuures idee ise küpses inimeste peas veel kauem.
RIIA MAANTEEL on üheksa nõuetekohaselt tähistatud jalakäijate ülekäigurada, neist kaks valgusfooridega. Praegu oleks juurde tarvis vähemalt ühte ning Järveotsa elamurajooni kerkides tekiks vajadus veel mitme järele. Liiklust rahustava abinõuna ei tohiks seejuures välistada suurema hulga kiirusepiirangute kehtestamist.
Töö Riia maantee liikluskoormuse vähendamise nimel peab jätkuma! Männimäelase ja linnavalitsuse liikmena tegin sellekohase muudatusettepaneku uue üldplaneeringu projekti ning linnavalitsus otsustas selle ka sisse viia.
Loodan siiralt, et nimetatud muudatusest on kasu ning Männimäe rahvas võib juba varsti nautida senisest märgatavalt vaiksemat, ohutumat ja puhtama õhuga elukeskkonda.
/nginx/o/2020/08/26/13300250t1h497a.jpg)