Vaba mõte. Lõputu sünnipäev

Margus Haav Foto: Elmo Riig

Aastal 80 kuulutas keiser Titus Rooma Colosseumi amfiteatri avapidustused üleriigiliseks pühaks. Need pidid tulema uhkeimad pidustused, mida maailmas seni oli peetud. 100 päeva jutti. Küllap oleks oma hiilguse tipul oleva impeeriumi kõikvõimsal juhil olnud omajagu mõtlemisainet, kui ta oleks kuulnud, et napp 2000 aastat hiljem võtab üks väiksemat sorti riik ette pidustused, mis kestavad tunduvalt kauem. Asus ju Eesti Vabariik oma 100. sünnipäeva tähistama juba 2017. aasta aprillis ja plaanis on seda teha ei rohkem ega vähem kui 2020. aasta veebruarini. 1036 päeva!

Loomulikult, Eesti on väike ja väga tubli, aga kas tähistamine siiski natuke liiga pikale ei lähe? Iga päev toob endaga teateid, et üks või teine ettevõtmine on pühendatud EV100-le ja seetõttu eriliselt tähtis. Nii koguneb neid sadu, kui mitte tuhandeid. Loomulikult ei ole põhjust kahelda kingitusetegijate siiruses ja heades kavatsustes. Ent kui tuleb üleskutse koguda 100 tonni komposti ja kinkida see sümboolselt riigile, siis, peab tunnistama, on ainet mõtlemiseks. Kompost on väga vajalik, iga aiapidaja teab seda, kuid miks siis mitte juba 100 tonni sitta? See on samuti kuldaväärt väetis. Aga kas just pidupäevakingitus?