/nginx/o/2015/08/18/4390245t1h1169.jpg)
/nginx/o/2011/07/01/650264t1h6386.jpg)
Suplejate hinnangul on jaanipäevaeelne vesikasvude niitmine Paala järves vilja kandnud, kuid Viljandi järv vajaks veel puhastamist.
Vesikasvud häirivad suplejaid endiselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeile Viljandi järve ääres puhanud Mai leidis, et rannaäär on nii täis kasvanud, et ei soovikski vette minna. Ka päikese käes peesitavad Aire ja Siiri ütlesid, et kaldast edasi on igal pool veetaimed. «Lapsed saavad ujuda, aga ise küll ei lähe,» tõdesid nad.
Seevastu ilusat ilma nautinud Merle sõnas, et tema lastele järve ääres meeldib.
Paala järve ääres suvitav Kairi lausus, et teda vetikad ei häiri. «Olen nendega juba harjunud.» Teine järve ääres olnud suvitaja leidis seevastu, et Paala järv on puhtam kui Viljandi järv ning põhi on liivane vähemalt seni, kuni jalad põhja ulatuvad.
Viljandi majandusameti peaspetsialisti Priit Vihuri sõnul tehakse vaatlusega selgeks, kas järgmist niitmist on vaja. Vihuri lisas, et varasemad kogemused näitavad: ühe niitmisega piirduda ei saa. Sellisel juhul tuleb järgmine niitmine juuli lõpul või augusti algul.
Terviseameti Lõuna talituse keskkonnatervise vaneminspektor Väino Ratasepp ütles, et viimane analüüs võeti kahest järvest 15. juunil ning vesi vastab suplusvee kvaliteedi normidele. See tähendab, et seal ei leidu sinivetikaid ega muud reostust.