/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2011/07/01/650408t1h3f1f.jpg)
Linnavolikogu kolmapäevane otsus rentida spordikooli suusatajatele ruume eraettevõtjalt tõstis päevakorda vajaduse spordibaaside kasutamine ja arenguvajadused paremini läbi mõelda.
Suusatajate kolimine pani linnajuhte järele mõtlema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suusatamisosakonna olmetingimused on seni olnud spordikooli viletsaimad. Lapsed ja treenerid olid aastakümneid surutud spordihoone keldrisse, kus seintelt pudenes krohvi, laes laiusid hallituslaigud ja ventilatsioon oli vilets. Just viimati mainitud puudus tegi kõige enam muret, sest suuskade määrimisel tekkivad gaasid on üsna mürgised.
«Tahaks ikka pensionini elada,» kurtis suusatamistreener Elmar Põder.
Augustis peaks suusatajate ammune unistus täituma ning nad saavad kolida umbsest keldrist maa peale, täpsemalt Ranna puiesteele kunagise Kalevi spordibaasi tagumisse ossa. Hoone omanik Baltest Consult on juhatuse liikme Mark Orava sõnul 192,4 ruutmeetri suurusel pinnal remonti teinud ja kujundanud selle suusatajatele sobivaks.
Varem kasutasid samu ruume jalgpallurid ja kergejõustiklased, kes Viljandi staadionil treenimas käivad, kuid pärast staadionihoone valmimist möödunud aasta lõpul kolisid nad sinna.
Hind läks odavamaks
Sel kolmapäeval andis volikogu linnavalitsusele loa sõlmida Baltest Consultiga rendileping, mille järgi hakkab linn ettevõttele kuus renti maksma 1000 eurot pluss käibemaks ehk umbes 100 eurot vähem kui seni. Selle summa sees on nii küte, vesi kui kanalisatsioon, ainult elektri eest tuleb eraldi tasuda.
Kõnealune otsus tekitas avalikkuses rea küsimusi alates hinna sobivusest ja lõpetades sellega, miks linna enda ruumidest ei jätku. Kui hind on nii linnajuhtide, rendileandja kui kinnisvarabüroo Uus Maa kohaliku juhi Reet Raudsepa arvates tavapärane, siis ruumide ratsionaalsem kasutamine vajaks mitme asjaosalise arvates rohkem läbimõtlemist. Näiteks oleks võinud staadionihoone veidi suurema ehitada ja suusatajad sinna paigutada.
Ka volikogu eelarve- ja arengukomisjoni esimees Jaak Sulg möönis istungil tehtud ettekandes, et kuigi komisjonil kõnealuse lepingu vastu midagi pole, tuleks edaspidi spordi- ja huvihariduseks vajaliku taristu arendamine paremini läbi mõelda.
«Meil on tehtud palju ühekordseid otsuseid, mis on iseenesest küll õiged, kuid jätavad laiema pildi arvestamata,» selgitas ta «Sakalale». Sulg tõi näiteks, et uhke sõudebaas ehitati mõtlemata, kuidas see ka aerutajatele sobivaks teha. Staadionihoonet planeerides unustati suusatajate vajadused.
«Viie aasta jooksul rendiks makstava rahaga oleks võinud peaaegu sada ruutmeetrit suurema staadionihoone ehitada,» arvutas Sulg. «Iseasi muidugi, kas seda raha korraga võtta oleks olnud.»
Emotsioonid tuleks unustada
Nii Jaak Sulg kui linnapea Loit Kivistik leidsid, et olemasolevaid spordirajatisi tuleks kasutada senisest tõhusamalt. Näiteks ei pea iga ala sportlastele ehitama eraldi duširuume, sest nad saavad neid jagada. Selleks tuleb aga eri spordiseltskonnad paremini läbi saama panna.
«Isiklikud suhted ja spordialade rivaliteet kanduvad edasi majanduslikele otsustele,» nentis Sulg. «Aga me peame emotsioonid kõrvale jätma. Kui palju spordirajatisi üks 19 000 elanikuga linn ülal pidada suudab?»
Sulg rääkis, et lisaks linna enda rajatistele kulub omavalitsuse raha näiteks tennisehallile, jääväljakule ja Holstre-Polli tervisekeskusele.
«Oleks vaja pilt kokku saada, kui palju on linnal kohti ja kui palju kasutame erasektori võimalusi,» sõnas ta. «Vaja on teada nii praeguste kulutuste suurust kui seda, millised need tulevikus võiksid olla.»
Loit Kivistik nentis, et juba ehitades tuleb mõelda, kuidas rajatisi hiljem üleval pidama hakatakse.
«Meil on ka selliseid objekte, mida vaja ei ole,» lisas ta.
Suusatajatest tühjaks jäävad spordihoone keldriruumid leiavad aga kehvast seisukorrast hoolimata tõenäoliselt kasutust. Spordikeskuse juhataja Mati Jürisson ütles, et nendest tehakse ladu või antakse need Viljandi rattaklubile, kes tegutseb kõrval üsna kitsastes tingimustes.