Kõpus haukusid mootorid ja rataste alt lendas tolmu

Ühisstardist teele minevad sõidukid pakkusid korralikku vaatemängu. Näha sai võitlust positsiooni pärast ning tihedaid tolmupilvi. Foto: Karl-Eduard Salumäe / Sakala

Eile startisid Kõpus üheteistkümnenda maasturite suvesõidu võistlejad, tehes seda väga vaatemängulisel viisil.

Nädala lõpuni omavahel Viljandimaa metsades mõõtu võtvad meeskonnad lasti ühisstartidest teele võistlusklasside kaupa. Klasse on neli ning need näitavad seda, kui suuri ümberehitusi on sõidukile tehtud. Autodele lisaks asusid rajale ATV-d.

Kui suurema osa ajast veedavad võistlejad raskesti ligipääsetavates paikades, kuhu tasub minna üksnes pikasääreliste kummikutega, siis täna ja homme saab publik vaadata kiiruskatseid kergemini ligipääsetavates kohtades. Võistluse peakorraldaja Arto Künnapase sõnul toimuvad need täna Sudistes ja Talsil ning homme Vanaveskis.

Head vaatemängu pakkusid võistlejad ka Kõpust startides. Lipu langemise järel võis näha ringrajavõistlusi meenutavat positsioonivõitlust ning kruusaplatsil tühja kaapivad suured maastikurehvid tekitasid tihedaid tolmupilvi.

Isemoodi võistlus

Arto Künnapase ütlemist mööda ei tasu tulistest startidest valesid järeldusi teha.

«See on eelkõige show-element, millega juhid ennast ja pealtvaatajaid lõbustavad,» lausus ta. «Ralli moodi sekund sekundis ei sõideta.»

Võistluste peakohtunik Gunnar Obolenski lisas, et mõnikord on ajavahed siiski väga väikesed  ning seega pole tegemist tähtsusetu osaga.

Künnapas oli võistluste senise kuluga rahul, kuigi neljapäevaõhtusel soojenduskatsel tuli ATV-de start äikesevihma tõttu ära jätta. Meeskondade arv jääb tänavu 40 kanti. Seda on pisut rohkem kui mullu, aga majandusbuumi ajal oli võistlejaid peaaegu kaks korda rohkem.

Künnapas rääkis, et maasturite suvesõit on Eesti mõistes omanäoline mõõduvõtt. «Rajad pole kuigi rasked, aga võistlus on siinsetest kõige pikem,» selgitas ta.

Gunnar Obolenski jutu järgi soovivad korraldajad võimaldada võistlejatele mõnusat koosolemist. «Paljud osalejad tulevad kohale koos perega ja jäävad siia mitmeks päevaks,» ütles ta.

Autod ja loodus

Metsades ja soodes müttavad autod on nii mõnegi arvates kurjast, kuid korraldajate sõnul on nende peamine eesmärk loodusele võimalikult vähe kahju teha.

«Sellest kõik algabki ja kord on selles osas karm,» lausus Gunnar Obolenski. Ta lisas, et igal võistlussõidukil on GPS-süsteem ning korraldajad näevad reaalajas, millise teekonna see on läbinud.

«Kõik startijad tasuvad loodusdeposiidi ning reeglite vastu rikkujad jäävad sellest ilma,» selgitas peakohtunik. Deposiidi suurus on 200 eurot. Lisaks sellele tuleb neil maksta  tekitatud kahju heastamise eest.

Künnapas rääkis, et tegevus on kooskõlastatud kõigi omanikega, kelle maa pealt neljarattalised üle sõidavad.

«Kõpu inimesed on meie vastu sõbralikud olnud,» lausus ta ja lisas, et mõnikord tuleb maasturite oma maa peale lubamine selle peremehele isegi kasuks. «Kui ta soovib järgmisel aastal metsast palke välja vedada, teeme talle sihi sisse sõitmisega elu kergemaks.»