Kogudused sõlmisid ajaloolise leppe

Viljandi Jaani ja Viljandi Pauluse koguduse koostööleppe allkirjastamise järel vastasid asjaosalised huviliste küsimustele.

FOTO: Jaan Männik

Kolmapäeva õhtul Viljandi Pauluse kirikus kooskõlastatud Jaani ja Pauluse koguduse ühistegevuse kava on esimene omataoline dokument Eesti luteri kirikus.

Kella kuuest alanud peeterpaulipäeva jumalateenistuse ajal sõlmitud lepe näeb ette koguduste ressursside ühendamist ning ühistegevust mitmes valdkonnas, nagu laste- ja noortetöö, muusikaelu ja misjon.

Leppe täitmiseks moodustatakse koostöökogu, kes hakkab tegevuskavu koostama ja täide viima.

Allkirjastamisest võttis peale Jaani ja Pauluse koguduse esindajate osa Eesti evangeelse luteri kiriku peapiiskop Andres Põder. Kohal viibis ka Koeru kogudust teeniv Allan Praats, kes asub kuu aja pärast ametisse Viljandi Pauluse kiriku pastorina.

Küsijatele jagati vastuseid

Ametliku osa lõpul vastasid asjaosalised huviliste küsimustele. Lisaks Andres Põdrale ja Allan Praatsile andsid kommentaare Jaani koguduse õpetaja ja Viljandi praost Marko Tiitus, Pauluse koguduse õpetaja Mart Salumäe, Jaani koguduse juhatuse esimees Tarmo Loodus ja Pauluse koguduse juhatuse esimees Helmen Kütt.

Küsides, kas esimene ühistöö kava võib luteri kirikus teetähiseks saada, arvas Andres Põder, et tulevikus sõlmitakse selliseid lepinguid tõenäoliselt rohkem.

«Koostöö üle on kirikuringkondades palju arutletud,» ütles peapiiskop ja lisas, et ühistegevuse variante jagub. «See, et kaks kogudust omal initsiatiivil ühistöös kokku lepivad, on hea. Usun, et sellest võtavad eeskuju ka teised kogudused.»

Põder leidis, et koguduste endi algatusvõime on väga tähtis.

«See, kui oodatakse väljastpoolt tulevat tõuget, mis koostöö tegemise poole juhiks, ei kanna head vilja,» lausus ta.

Allan Praats oli toimuvaga väga rahul. «Tehtud on palju tublit tööd, et siiamaani jõuda,» ütles ta. «Mul on sellest palju õppida.»

Koostöö on tugevuse märk

Marko Tiitus rääkis, et arenguruumi on koopereerumise osas piisavalt, kuid Viljandis on see siiski üsna loomulikuna tulnud.

«Torkab silma, et koostööd ei tee nõrgad ja jõuetud kogudused, vaid suured ja tugevad,» märkis Tiitus.

Helmen Kütt leidis, et ühistöö kannabki vilja siis, kui seda teevad piisavalt elujõulised kogudused, ning võrdles olukorda haldusreformiga.

«Kui liidame omavahel kolm nõrka kogudust, ei saa me ühte tugevat,» lausus ta.

Tarmo Loodus lisas, et väiksemad kirikukogudused võivad ühtlasi iseseisvuse kaotamist peljata ja seetõttu lepetest hoiduda.

Mart Salumäe arvates on kogudustel tänapäeval kaks varianti. «Võib proovida omaette olla või tegutseda koos teiste kogudustega ja ühiskonnas nähtaval püsida,» ütles ta.

Tagasi üles