HIV trügib tavakodanike hulka

Irina Moroz kutsub üles mõistma, mitte hukka mõistma, ning igal juhul ettevaatlik olema. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Arst Irina Moroz on HIV-nakatunutega tegelnud üle kümne aasta. Ta võtab patsiente vastu aidsi ennetuskeskuses Tallinnas.

Nende inimeste põhjal, kes tema juurde satuvad, järeldab arst, et süstivate narkomaanide osakaal on nakatunute hulgas vähenenud.

«Meile tulevad tavalised inimesed, enamasti nooremad, nii 23—30aastased. Eestlasi ja venelasi on peaaegu võrdselt. Naisi on natuke rohkem, nemad on ehk kartlikumad. Põhjuseks võib olla see, et naised nakatuvad kiiremini ja kergemini kui mehed — nakatunud meeste spermas on viiruse kogus suurem kui naiste tupevedelikus,» selgitab ta.

Iseloomulik juhus: oli purjus ega mäleta

Irina Moroz ei tõtta hukka mõistma, kui selgub, et mõni noor inimene on saanud HIV-nakkuse.

«Seksuaalne käitumine on väga isiklik ja intiimne asi. Seda on ühiskonnal raske reguleerida ja keegi ei hakkagi seda tegema,» ütleb ta.

Inimesed on haritud ja teavad ohtusid, aga mõnikord võib juhtuda, et kondoomi ei olnud või see purunes. «Mehed ütlevad tihti, et olid alkoholi võtnud ega mäleta, kas oli kondoom või ei olnud.»

Siis tullakse anonüümsesse kabinetti kiirproovi tegema. Arsti sõnul on vastused õnneks harva positiivsed, aga üks-kaks nakatunut kuus diagnoositakse siiski.

«Algul räägime ja toetame psühholoogiliselt, et aidata šokki üle elada. See ongi teadasaamise juures põhiline. Siis arutame ravivõimalusi ja seda, kuhu inimene peaks edasi minema. Igal juhul jääb ta arsti valve alla.»

Irina Morozil on patsiente, kes elavad selle ränga diagnoosiga juba kümme aastat ja kauemgi.

«On mitu naist, kes käivad tööl ja on sünnitanud kaks last. Muidugi ei ole see kerge ja ise peab väga hoolikas olema.»

Kui ema või isa on HIV-positiivne, siis olmetingimustes laps nakkust ei saa. Viirus levib vaid sugulisel teel või veresoonde sattudes. Ema platsenta ei lase viirust läbi, aga raseduse ajal tuleb tingimata teha antiretroviirusravi.

Mingi oht siiski jääb.

Irina Moroz ütleb, et Eestis on ka haigena sündinud lapsi. Nende emad on narkomaanid, kes enda eest ei hoolitsenud. Kuigi laps saab ravi ning elab ja kasvab esialgu nagu tavalised lapsed, on tema eluiga raske ennustada. Eriti pikk see ei ole ja täiskasvanueani kõik ei ela.

Arst soovitab noortel naistel, kes rasedust planeerivad, teha HIV-test, eriti kui elus on ette tulnud kahtlasi olukordi.

«Võib juhtuda, et naised saavad oma HIV-nakkusest teada alles siis, kui lähevad ennast rasedusega naistearsti juures arvele võtma. Neil on normaalne perekond, planeeritud rasedus ja äkki selline šokk. Siis tuleb välja, et ka mehel on viirus. Kui on juba aastaid koos elatud, on raske selgitada, kes keda nakatas,» arutleb arst.

Ta ütleb, et kuigi HIV-positiivseid on vähe, peame teadma, et need inimesed on olemas ja elavad sellega ning neid ei tohi alandada.

Veel parem on arsti veendumuse kohaselt aga ettevaatlik olla ja oma elu mõne naudinguhetke nimel mitte ära rikkuda.

Ravivõimalused palju paremad

Tervise arengu instituudi HIV/aidsi ekspert Kristi Rüütel ütleb, et 1980. aastatel võis pärast HIV-i nakatumist juba lühikese aja pärast järgneda surm ning arstidki ei julgenud niisugustele patsientidele eriti lähedale minna. Viirus viis hauda tuhandeid muidu täies elujõus mehi ja naisi ning lõhkus perekondi, abielusid ja sõprussuhteid, sest hirmust nakkuse ees hüljati ka kõige lähedasemad inimesed.

30 aastaga on teadus ja meditsiin teinud tohutuid edusamme: välja on töötatud usaldusväärsed meetodid nakkuse diagnoosimiseks ning loodud ravimid, mida tarvitades võib nakatunu mitukümmend aastat hea tervise juures olla.

On selge, et HIV ei levi olmekontaktidega. Pisarad, sülg ja higi ei ole nakkusohtlikud. Karta ei ole vaja nakatunuga ühiste toidunõude kasutamist, ühes saunas, spordiklubis või basseinis käimist, avalikke käimlaid ega ühistransporti.

Nakatunuga ühes lasteaiarühmas käimine, ühes klassis õppimine ja koos töötamine ei kujuta endast mingit ohtu.

Tervishoius kasutatakse meil ühekordseid vahendeid ja doonoriverd kontrollitakse hoolega, mistõttu meditsiiniliste protseduuride käigus nakatumist ei ole Eestis tarvis karta.

HIV ei tungi läbi terve naha ning ka paranevad kriimustused ei ole tema levikuks piisavad. Kogu maailmas on aastate jooksul kindlaks tehtud vaid üksikuid juhtumeid, mille puhul nakatuti võõra vere sattumisel lahtisesse haava, näiteks liiklusõnnetuse või väga verise kakluse tagajärjel.

«Arvukad teadusuuringud on näidanud, et seksuaalsuhetes järjepidev ja korrektne kondoomi kasutamine on parim viis nakatumist vältida,» kinnitab ka Kristi Rüütel. Teine kuldreegel on, et tuleb hoiduda narkootikumide süstimisest või kui selleta ei saa, peab iga kord kasutama uut puhast süstalt. Karta tuleb teadmatust, mitte haigust.

Juhul kui inimene kahtlustab end olevat HIV-i nakatunud, tuleb kindlasti minna end kontrollima. Seda on lihtne teha. Võetakse veeniverd ja saadetakse laborisse uurimiseks. Kiirproovi puhul võetakse verd tavaliselt sõrme otsast ning vastuse saab teada mõne minutiga.

Mõlemad meetodid on ühtmoodi usaldusväärsed. Peamine erinevus tavalise ja kiirproovi vahel seisneb niinimetatud aknaperioodi ehk selle aja pikkuses, mil viirust pole veel võimalik organismis kindlaks teha. Veenivere uurimise puhul on aknaperioodi pikkus kolm kuni neli nädalat. Et kiirproov vastus oleks usaldusväärne, peab nakatumisest olema möödas vähemalt 10—12 nädalat.

VÕIMALUSED

Haiguskahtlased saavad tasuta abi.
• Aidsi ennetuskeskus Tallinnas Mardi tänav 3. Avatud teisipäeviti kella 13—19, reedeti kella 12—18 ja laupäeviti kella 12—15.
• Anonüümne aidsi kabinet Tartus Riia tänav 167 (endine kopsukliiniku hoone), telefon [phone]. Vastuvõtt esmaspäeviti kella 10—13, teisipäeviti kella 14—17, kolmapäeviti kella 8—11, neljapäeviti kella 15—18 ja reedeti kella 10—13.
• Tartu seksuaaltervise kliiniku noorte nõustamiskeskus Vaksali tänav 17, telefon [phone]. Kuni 24aastaste noorte vastuvõtt tööpäeviti kella 9—17, kella 13—14 lõuna. Vastuvõtt on tasuta. Tehakse HIV-i, süüfilise ja muid analüüse, nõustavad arstid. Ette registreeruda pole vaja.
• Viljandi haigla noortekabinetid, registreerimine telefonidel 435 2075 ja 435 2076.
Allikas: «Sakala»

NAKKUS

HIV-i on Eestis diagnoositud 7692 korral.
• Eelmisel aastal diagnoositi 372 uut juhtu (28 juhtu 100 000 elaniku kohta, mis on 10% vähem kui 2009. aastal).
• Uutest nakatunutest 144 olid naised (39%). Valdav osa uutest HIV-juhtudest registreeriti Ida-Virumaal (45%) ja Tallinnas (44%).
• Mujal Eestis diagnoositi kokku 39 uut HIV-juhtu (5 nakatumist 100 000 elaniku kohta).
• Kinnipidamisasutuses viibinud inimesi oli uute nakatunute seas 19%.
• Aidsi nõustamiskabinettides avastatud uutest HIV-iga nakatunutest oli 43% narkootikumisüstijaid.
• HIV-tõbe (ehk aidsi) diagnoositi mullu 25 inimesel.
• 2009. aastal oli Euroopas kõige suurem registreeritud uute HIV-juhtude arv Ukrainas: 354 juhtu miljoni elaniku kohta. Järgnesid Eesti 307, Moldova 197, Läti 122, Valgevene 112 ja Suur­britannia 107 juhtumiga elaniku kohta. Soomes diagnoositi samal aastal 34 ja Rootsis 42 HIV-juhtu miljoni elaniku kohta.
Allikas: Kristi Rüütel