Vabasurma läinud teismelise pere pakub internetipedofiili tabajale preemiat

Foto: Allikas: «Sakala»

16. märtsi öösel otsis üksi koju jäänud Sten üles vanaisa relvakapi võtmed, võttis kapist püstoli ja lasi endale kuuli pähe. Ta oli 14-aastane.

Ajakirjanduseetika koodeks näeb ette, et enesetappudest ei kirjutata, saati siis alaealiste omadest. Need teemad on lähedastele liiga valusad ja intiimsed ning vajadus neid rahva ees käsitleda enamasti puudub. Ent on ka erandeid, kui avalikkuse eeldatav huvi juhtumi vastu on nii suur, et kaalub diskreetsusevajaduse üles. Olgu öeldud, et avalikkuse huvi ei tähenda kõnealusel juhul mitte uudishimu, vaid vajadust teada.

On raske isegi kujutleda, mida tundsid Sten Kalma sugulased pärast seda, kui poiss endalt elu oli võtnud. Kogetut taas läbi elada, et sellest ajakirjandusele jutustada, pole kindlasti kerge. Ometi otsustasid nad seda teha.

«Loodame, et see aitab mõne teise lapse puhul traagilised tagajärjed ära hoida,» selgitab Steni ema Sune Kalma-Ernits.

Ilus lõunamaa neiu

Steni lähedased kahtlustavad, et poisi enesetapu taga pole tavalised teismeliste mured, vaid teda tõukas letaalsele teole internetis tegutsev pedofiil, keda politsei pole seni tuvastada suutnud.

Kaasus, mille eilne ETV saade «Pealtnägija» ristis Hispaanlanna juhtumiks, on lausa õpikunäide internetipedofiilide kavalusest ja ohtlikkusest. Muide, «õpikunäide» pole siinkohal kujund — laste internetiturvalisusega tegelev arvutispetsialist Kalev Pihl kirjeldab seda skeemi ettekandes, millega ta koolides esinemas käib.

Pedofiil kasutab oma ihade rahuldamiseks ära noorte üha suurenevat sõltuvust kõikvõimalikest küberkogukondadest, millest tuntumad on Orkut, Rate, MySpace, Facebook ja LinkdIn. Paljudest sellistest netilehekülgedest, kus noored omavahel suhtlemas käivad, on vanematel üsna udune ettekujutus või ei tea nad seal toimuvast üldse midagi.

Mõnelt selliselt saidilt valib ahistaja välja talle sobiva noormehe ja tutvustab ennast umbes sama vana hispaania neiuna. Algul võib nende jutuajamine olla üsna süütu, kuid sedamööda, kuidas kurjategijal õnnestub võita nooruki usaldus, muutub see üha seksuaalsemaks.

Konksuks, millega pedofiil ohvri õnge võtab, on ühe noore hispaania tüdruku alastifotod ja videod. Ta saadab need enda omade pähe noormehele ja palub samasuguseid vastu saata.

Pärast seda, kui kurjategija on esimesed pildid või veebikaamerast salvestatud videolõigud kätte saanud, on tal võimas relv, millega üha uusi jäädvustusi välja pressida: «Kui ei saada, riputan need internetti üles ja kõik su sõbrad näevad!»

Hoiatas oma sõpru

Kõik eelkirjeldatu juhtus ka Steniga.

«Mingil ajal hakkas Sten seda «Hispaania tüdrukut» ilmselt kahtlustama, sest ta salvestas vestlusi ja hoiatas oma sõpru tema eest,» ütleb vanaisa Valdeko Kalma, kelle juures poiss elas.

Kalma teada oli kurjategija mõne Steni sõbraga netis juba rääkinud ja üks neist küsis «neiu» käest, miks Sten tema eest hoiatab. Just seepeale olevat pedofiil Steniga suheldes meelitamise šantaaži vastu vahetanud. See juhtus umbes kuu enne poisi enesetappu.

Teismelist, kellele on kaaslaste tunnustus ja ühtekuuluvustunne tähtsaimad maailmas, mõjutab selline ähvardus kahtlemata väga tugevalt. Ent Valdeko Kalma kinnitab, et Sten enam kurjategija soovidele ei allunud. Hoopis vastupidi: ta rääkis loo vanaisale ära ja lubas hispaanlannale, et pöördub politseisse, kui too pealekäimist ei lõpeta.

«Pärast seda rahunes lugu maha ja ma arvasin, et nad enam ei suhtle,» meenutab Valdeko Kalma. «Kahjuks ma seda ei kontrollinud.»

Märtsi keskel viidi Valdeko Kalma mõneks päevaks haiglasse. Kas koju üksi jäänud tütrepoeg kasutas võimalust ka selleks, et suhelda isikuga, keda ta ikka veel hispaanlannaks pidas, pole teada. «Võib-olla istus tundide kaupa arvutis,» kardab vanaisa.

Veel 15. märtsi õhtul käis Sten teda haiglas vaatamas, oli rõõmus ja naeratas palju, oli tüüpiline mister Sunshine (härra Päikesepaiste), nagu sõbrad teda vahel nimetasid.

Samal ööl avas nooruk relvakapi.

Miks Sten elu lõpetas?

Nii ema kui vanaisa arvates oli just internetiahistaja Steni vabasurma põhjus, ehkki kindlate faktidega nad seda tõestada ei saa.

«Ühtegi teist põhjust mina igatahes küll ei tea,» kinnitab Valdeko Kalma.

Steni surma uurimist juhtinud prokurör Merike Tikk juhtunu võimalikest ajenditest detailselt rääkida ei taha, kuid tema hinnangul polnud ahistamine ainus ja ehk ka mitte peamine tõuge enesetapuks.

«Oli palju väikesi asju, mis muutusid kogumina nii raskeks, et teismeline seda koormat enam kanda ei suutnud,» selgitab Tikk nooruki elust lahkumise tagamaad. Samas tõdeb ta, et kindlasti aitaksid vanemad sääraseid juhtumeid ennetada, kui nad laste elule nii reaal- kui virtuaalmaailmas rohkem tähelepanu pööraksid.

Valdeko Kalma ei salga, et tunneb endal lapselapse surma pärast süüd. Aina kummitavad mõtted, mis algavad sõnadega: «Kui ma oleks vaid...» Kuid ei vanaisa ega ema osanud enne Steni surma arvatagi, milliseid koletisi internetiavarustes hulgub.

Uurimine on aktiivne, kuid tulemusteta

Valdeko Kalma sõnul on hispaanlannana esinev pedofiil vähemalt ühel korral oma ähvarduse ka teoks teinud ning ohvri fotod ja videod internetis avaldanud. Seda olevat Stenile öelnud kurjategija ise.

«Tema ohvriks olnud noormees on seetõttu seltskonnast täielikult välja tõugatud ja muutunud põlualuseks,» teab Valdeko Kalma.

Ehkki Steni suitsiidi puudutav kriminaalasi lõpetati, käib juurdlus pedofiili leidmiseks edasi. Steni toimiku osast sai eraldi kriminaalasi, mille uurimine liideti teiste samasuguste juhtumitega.

Riigiprokuratuuri avalike suhete nõuniku Gerrit Mäesalu sõnul on praeguseks teada viis puberteedieas noormeest, keda pedofiilil on õnnestunud ära petta, kuid niisuguste kuritegude puhul on tavaline, et kaugeltki kõik kannatanud politseisse ei pöördu. Steni omaksed usuvad, et Liza ohvreid võib olla isegi sadades.

Eestis on selline skeem väga haruldane, kui mitte ainulaadne, ent maailmas pole see kuigi uudne. Ka kõnealusel juhul ei ole kindel, kas kurjategija on Eesti elanik või hoopis välismaalane. Ohvritega suhtleb ta küll inglise keeles, kuid teisiti polekski võõramaa neiuna esinemine ju mõeldav.

Kuigi suhtlusportaalides on pedofiil kasutanud ka eestikeelseid sõnu, ei tõesta see Mäesalu hinnangul veel tema rahvust, sest neid võib kerge vaevaga kopeerida igaüks. «Kahtlusaluseid meil praegu pole, kuid võin kinnitada, et uurimine on aktiivses faasis,» lausub ta.

Kalmadel on uurimise kohta oma sõna: tupikus. Just selleks, et kurjategijale omal jõul lähemale jõuda või vähemalt teisi hoiatada, nõustusid nad loo avalikkuse ette tooma.

«Meil on väga valus juhtunut meenutada, aga kui see aitab pedofiilili tabada või kas või ühel lapsel tema käest pääseda, on haavade lahti kiskumine end õigustanud,» ütleb Valdeko Kalma.

Steni pere loodab, et kui politseinikud pedofiili osavalt peidetud jälgi internetist ei leia, saab sellega hakkama mõni teine arvutispetsialist.

Nende kaasamiseks lõid Kalmad spetsiaalse internetilehekülje, millel kutsutakse IT-organisatsioone ja -spetsialiste tuvastama hispaanlanna Liza nime taha peituvat isikut. Saidile pannakse üles kogu Steni sugulastele teadaolev info ning luuakse foorumid, milles teemat arutada.

Internetilehel on veel teinegi ülesanne: koguda raha kurjategija avastajale preemia maksmiseks. Kalmad ise panid kontole 5000 krooni ja loodavad, et kui sinna veel annetusi laekub, motiveerib kogunev summa arvutiasjatundjaid Lizat jahtima.

«Kui teda teatud aja jooksul ei tabata, saavad kõik annetajad raha tagasi,» lubab Sune Kalma.