Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi hinnangul võis ministeeriumist meediaväljaannetele saadetud kiri olla mitmeti mõistetav, kuid ministeerium pole kunagi soovinud ajakirjandusse uudiseid osta.
Seeder leevendab teadet
30. juuni 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusministeeriumist ajakirjandusväljaannetele saadetud kirjast selgub, et ministeerium soovis 6500 euro eest saada väljaandesse mittekommertslikku artiklisarja Eesti toiduga seotud teemade kajastamiseks.
Helir-Valdor Seeder kinnitas, et ministeerium propageerib küll kodumaist toitu, kuid pole iialgi soovinud ühessegi väljaandesse uudiseid osta.
«Ma ei ole seda kirja näinud ega tea täpselt selle sõnastust, aga mingit uudiste ostmise plaani meil ei ole, see on BNS-i väljamõeldis,» märkis eile Itaalias maailma põllumajandus- ja toiduorganisatsiooni peakontoris viibiv Seeder.
Põllumajandusministeeriumi 20. juunil saadetud kirjas seisab järgmine tekst: «Soovime teie pakkumust Eesti toidu, toidu valmistamist, toidu tootmist ja teiste toiduga seotud teemade kajastamiseks teie online väljaandes ajavahemikul 1. august kuni 16. detsember 2011.
Nimetatud perioodil ootame regulaarselt antud teemasid puudutavate artiklite avaldamist teie elektroonilises kanalis. Iga artikli pikkuseks on 1200—1300 tähemärki. Artiklites kajastatavad valdkonnad annab ette põllumajandusministeerium, üksikute artiklite teemad lepitakse kokku hankija ja eduka pakkuja vahel.
Artiklid tuleb avaldada nii teie veebiväljaande avalehel kui ka teemarubriikides, need tuleb arhiveerida ning need peavad hiljem olema kättesaadavad nii teie veebiväljaande arhiivis kui otsingumootoris. Tegemist ei ole kommertstekstide, vaid eelpool nimetatud teemadel põhinevate heal ajakirjanduslikult tasemel artiklitega, mis on oma sisult ja teostuselt võrreldavad tavapäraste teie väljaandes ilmuvate artiklitega.
Põllumajandusministeerium maksab artiklisarja eest koos käibemaksuga 6500 eurot. Ootame teie pakkumust selle kohta, mitu artiklit on teie meediakanal valmis selle eest tootma ja avaldama.»
Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja kaubanduspoliitika asekantsleri Andres Oopkaupi sõnul peab meediaväljaanne ise tegema lugejale selgeks, kes on avaldatud loo tellinud.
Oopkaup väitis, et ajakirjandus on ministeeriume kogu aeg lükanud artiklite eest tasumise poole. «Et kui tahad maaelu populariseerida või midagi teavitada, siis peab riik sisuliselt selliste artiklite tegemise honorari kinni maksma,» ütles ta.
Oopkaupi jutu järgi on esmakordne üksnes see, et artiklisarja soovitakse veebimeediasse, mis püüab liikuda kaasas tarbijatega, kes kolivad järjest enam internetiuudiste maailma. Ta väitis, et ministeerium pole ajakirjandusele oma tellimuses midagi konkreetset ette kirjutanud.
«Jutt on teavitus- või arvamusartiklitest, mille ajakirjanik saaks ise kirjutada. Meil ei ole ju spetsialiseerunud põllumajandusajakirjanikke. Mis võimalus siis riigil on tarbijaid teavitada või rääkida sellest, mida tarbijatel oleks tarvis toote pakendilt lugeda ja mida mitte?» lisas Oopkaup.
Postimees Online’i juht Aivar Reinap ütles ETV-le, et ei pea võimalikuks avaldada väljaandes kinnimakstud uudiseid. Reinapi arvates tuleks selliste uudiste avaldamine kõne alla ainult siis, kui on üheselt arusaadav, et tegemist on reklaamtekstiga.
Eesti ajalehtede liidu esimees Mart Raudsaar ja rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk taunisid põllumajandusministeeriumi plaani. Raudsaar nimetas ministeeriumi tegevust katseks survestada ajakirjandust, mis on endiselt majandussurutise mõju all.