Tarvastu paisjärv sai esimese silla

Töömehed seadsid silla paika paar päeva tagasi.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Töömehed ehitasid ja seadsid kosuva Tarvastu paisjärve kaugemas sopis oma kohale kaarega silla, millel on kaks terrassi.

Ehitusega ametis olnud osaühingu Top Marine meister Hardi Lepik ütles, et Eestis teist seesugust silda pole — see tehti spetsiaalselt Tarvastu veesilmale.

Pontoonidel püsiva silla detailid valmistati firma töökojas Rakvere lähedal Näpil. Nii detailide meisterdamine kui komplekteerimine võttis Lepiku sõnul aega kolm päeva. Et rajatis minema ei ujuks, pandi see vaiadega paika.

«Algul oli kavas sild kinnitada sadakond meetrit eemal, aga seal tekkis vaidlus maaomanikuga ja nõnda sai ülepääs uue asukoha,» lisas meister.

Silla mõlemas otsas on väike terrass pinkidega, silla keskosa kaardub järsult üle vee, et selle alt paadid läbi pääseksid.

Tarvastu valla arendusnõunik Ilona Tiigi ütles, et varem võssa kasvanud Tarvastu jõge hakati paisjärveks laiendama 2008. aastal. Vastvalminud sild on üks osa valla suuremast plaanist: see hõlmab endas teise ja suurema silla ehitamist järve maan­teeäärsesse ossa, kuhu tuleb paiskärestik, ning järve ümbruse kallasraja kohendamist. Ühtlasi tõstetakse järve taset.

«Loodame, et juuli lõpul saab paiskärestik valmis ning septembris rõõmustavad meid ka teine sild ja järve korras ümbrus,» märkis Tiigi.

Põhilisi töid rahastab Ettevõtluse Arendamise sihtasutus (EAS), väiksema silla ehitamist aitas euroliidu Leader-programmist finantseerida põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA). See läks maksma veidi alla 13 500 euro, millest vald tasus umbes poole.

Nagu Tiigi rääkis, polnud väiksemat silda esialgu plaanis, aga paisjärve ehitustöid rahastada aitav EAS seadis tingimuseks, et kallasrada peab viima üle järve mõlemast otsast. Vallavalitsus omakorda soovis silla alt läbipääsu paatidele ja nõnda ehitatigi sillale kaar.

Paisjärve ehitustööde eestvõtja on mittetulundusühing Tarvastu Spordi- ja Vabaajakeskus.

Tagasi üles