Odaviskaja sihib olümpianormi

Risto Mätas võistleb täna Kuldliiga etapil Kohilas. Foto: Toomas Huik / Postimees

Viljandimaalt pärit Risto Mätas on tänavusel hooajal visanud oda juba üle 80 meetri ning jahib olümpia- ja maailmameistrivõistluste A-normi. Selle saavutamiseks peab kergejõustiklane oma tulemust veidi vähem kui kahe meetri võrra parandama.

«Hooajaks seatud tippmark ongi A-norm 82 meetrit,» ütles Mätas. «Natuke veel varu on, võiks selle ka ära kasutada, siis jääks rahule.»

Kuigi juuni algul oli üle viie aasta teine võistlus, millel atleet oda 80 meetri taha saatis, rääkis ta, et treeningutel on nii palju tulnud ennegi. «Olen praegu heas vormis ja võiks selle viske ära teha,» lausus ta.

Vigastus õpetas viskama

Pärast 2006. aastat kesisemaks jäänud tulemusi põhjendas Risto Mätas sellega, et tal oli odaviskajate tüüpvigastus ja seetõttu kolm küünarnukioperatsiooni.

Ta rääkis, et vahepeale jäi kolm hooaega, kus ta ei saanud peaaegu üldse visata. «See eelmise aasta 69meetrine tulemus oli pigem proovimise mõttes tehtud võistlus,» tähendas kergejõustiklane. Vormi on parandanud ka lõikusjärgne aeg, mil Mätas visata ei saanud, siis pühendus ta nõrgemate kohtade, kere ja jalgade järeleaitamisele.

Lisaks tõsisele treenimisele on sportlase sõnul tulemusele lisa andnud tehnikamuudatus. «Kohe pärast esimest kahte operatsiooni ma oma tehnilist poolt ei parandanud ja vigastus lõi uuesti välja. Nüüd olen püüdnud viset muuta, et pinge ei läheks küünarnukki, vaid otse odasse,» selgitas Mätas.

Alla ei andnud

Vigastuse tõttu lühenenud visked panid Risto Mätase sportlaskarjääri proovile. «Sportlasest teevad tippsportlase tulemused, aga ka see, kui tõsiselt asja suhtuda,» mõtiskles mees.

Tema jutu järgi oli eelmisel kevadel pärast viimast operatsiooni Hispaania lõunalaagris väga raske. «Võtsin oda kätte ja sain aru, et sellega ei olnud tol hetkel midagi teha,» meenutas ta. Mingit imerohtu madalseisust väljatulemiseks polnudki.

Kergejõustiklase sõnul oli raske kõrvalt vaadata, kuidas teised viskasid, ent ta harjutas edasi. «Noh, ma pole allaandja vend,» võttis Mätas kokku tee tagasi tippu.

Töö on vilja kandnud

Käesolevaks hooajaks on Risto Mätas enda sõnul saanud valmistuda järjepidevalt ja suuri tagasilööke pole olnud. «Selle pealt tulemused tulevadki,» tõdes ta.

Trenni tegi Mätas talvel kord päevas. Alustas õhtul kaheksast ja lõpetas üheteistkümne paiku. «Käin Laagri koolis täiskohaga tööl, muidu oleksin ideaalis pidanud treenima kaks korda päevas poolteist tundi,» ütles ta.

Ajanappuse tõttu on mees viimase aasta põhiliselt üksi treeninud, seltsiks vaid ta enda õpilane Magnus Kirt. «Oma treeneriga tegin kevadel koos paar trenni,» meenutas Mätas ja selgitas, et nad ei leidnud harjutamiseks mõlemale sobivat aega. «Ent ma olen piisavalt kaua odaviset teinud, et sellest võiks tagasilöök tulla,» arvas ta.

Risto Mätas kasutab oma päevast aega lastes spordiharjumuse kujundamiseks. Tal endal polnud väiksena mõttes sportlaseks hakata. «Sportlasena ei arenenud ma välja kuigi noorelt, esimesed arvestatavad tulemused sain alles ülikooli esimesel aastal,» seletas ta.

Oma kehalise kasvatuse tundides Laagri koolis hoiab Mätas põhimõtet, et tuleb teha ka neid asju, mis lastele meeldivad, mitte järgida ainult kohustuslikku õppekava. Ta pakkus, et võib-olla motiveerib õpilasi teadmine, et õpetaja ise teeb aktiivselt sporti, ehk kuulavad nad teda tänu sellele paremini ja pingutavad rohkem.