Sajad inimesed saavad palgalisa

Kui 2010. aastal võttis volikogu sadadelt linnapalgal olevatelt töötajatelt 12—15 protsenti palgast maha, siis nüüd paneb volikogu vähendatud palgale seitse protsenti otsa tagasi. Foto: Aivar Aotäht (montaaž)

Sajad Viljandi linna teenistuses olevad inimesed võivad septembris väita, et pool masust on mööda saanud, sest siis kerkib nende töötasu. Siiski ei jõua palk samale tasemele, kus see oli enne kriisi.

Eelmise aasta algul vähendas volikogu raekojas töötavate ametnike palka keskmiselt 15 protsenti ning lasteaiatöötajate, huvikoolide õpetajate, treenerite ja teiste linnaeelarvest palka saavate inimeste tasu keskmiselt 12 protsenti. Nüüd kergitatakse palku keskmiselt seitse protsenti.

Täna koguneva volikogu tarbeks niinimetatud palgatõusu eelnõu koostanud linna pearaamatupidaja Anneli Rähn leidis, et tegemist ei ole töötasude tõstmise, vaid osalise ennistamisega. Kava kohaselt saab enamik inimesi tagasi vaid poole sellest, mis nende palgast poolteise aasta eest ära võeti.

Lasteaias on suurimad võitjad

Täielikult taastatakse kriisieelne töötasu vaid nendel töötajatel, kelle palk oli 2009. aastal alla 447 euro. Neil vähendati tookord töötasu viis protsenti ja nüüd lisatakse samuti viis protsenti.

Linnapea Loit Kivistiku ütlemist mööda võivad tegelikust palgatõusust rääkida vaid Viljandi lasteaedade õpetaja abid, keda on mõnikümmend. Praegu 327 euro suurust kuupalka teenivad naised kaotasid mullu töötasust viis protsenti, nüüd aga kerkib nende palk ligi 16 protsenti ehk 380 euroni.

Kivistiku jutu järgi pöördusid hiljuti tema poole Viljandi lasteaedade juhatajad, kes muretsesid väga just õpetaja abide toimetuleku pärast. Volikokku kuuluva Krõlli lasteaia juhataja Margit Karu sõnul on selle ameti pidajate koormus järjest kasvanud, kuid palka pole lisatud.

«Kui varem oli õpetaja abi sisuliselt söögitädi ja koristaja, siis nüüd veedab ta terve päeva lastega koos ning tööülesandeid on tublisti juurde tulnud,» selgitas Karu.

Septembrist kavandatav palkade kergitamine tähendab, et linnajuhid peavad leidma 125 000 eurot lisaraha. Loit Kivistiku sõnul tuleb see peamiselt võidust, mille linn saavutas läbirääkimistel Riigi Kinnisvara aktsiaseltsiga. Nimelt vähenesid maagümnaasiumi ja Jakobsoni kooli hoone kasutamise intressimaksed. «Sellega võitsime üle 100 000 euro,» rõõmustas linnapea.

Kui paljusid inimesi palgatõus septembris otseselt puudutab, seda linna raamatupidaja öelda ei osanud. Linnavalitsuse palgal on üle 900 inimese, kuid nende seas on palju üldhariduskoolide õpetajaid, kelle palgaraha tuleb otse riigilt. Nemad läinud aastal kärbet üle elama ei pidanud ning ka nende töötasu ei kerki.

Palgatõusule eelnesid vaidlused

Loit Kivistiku kinnitust mööda vaidlesid linnajuhid palgatõusu üle üsna tuliselt.

«Oli neid, kes leidsid, et üldse ei tohiks tõsta, ning neid, kes pakkusid, et tuleks maksta ühekordseid boonuseid,» meenutas linnapea kõnelusi.

Samas tunnistas ta, et töötajate surve palga tõstmiseks aina suurenes. Seda, et inimesed oleksid hakanud kehva töötasu tõttu hulganisti ametist lahkuma, Kivistiku sõnul ei juhtunud.

«Ühes volikogu komisjonis oli palgatõusu teema arutusel ja seda plaani toetas just üks ettevõtja,» rääkis Kivistik. «Ta tunnistas, et oli oma firmas palgatõusuga hiljaks jäänud, ning nentis, et töötajaid tagasi osta on kallim kui õigel ajal töötasu kergitada.»

Kui protsentuaalselt kasvab töötasu enamikul linna palgalistest ühtmoodi, siis summas võidavad kõige enam linnajuhid. Nii hakkab näiteks linnapea saama senise 2146 euro asemele 2296 eurot. Abilinnapeade palk kerkib 1822 eurolt 1950 euroni.

Enne läinud aastat sai linnapea palka 2550 eurot. Siis oli selles ametis Kalle Jents.