Usk eurokriisi lahenemisse jagab inimesed eri leeri

Riigi kärpekavade peale vihased kreeklased avaldasid eile Ateenas kokkuhoiukavade vastu meelt.

FOTO: Reuters

Äsja avaldatud Eurobaromeetri uuringu põhjal usub 36 protsenti Euroopa Liidu elanikest, et käesolev kriis kestab veel aastaid.

Teine seltskond inimesi näeb maailma optimistlikumalt. Näiteks 14 protsenti kevadel uuringus osalenutest valis vastusevariandi «Me juba pöördume tagasi kasvule». 13 protsenti usub, et pööre paranemise poole tuleb lähikuudel. 33 protsenti arvab, et see juhtub lähematel aastatel.

Eestimaalased on euroliidu keskmisest pisut positiivsemalt meelestatud. 28 protsenti Eesti elanikest valis vastusevariandi «See kriis kestab palju aastaid». 23 protsenti arvab, et pööre juba toimub. 9 protsendi hinnangul tuleb pööre lähikuudel ja 38 protsendi meelest lähiaastatel.

Kõige negatiivsemalt olid meelestatud võlakriisis riikide elanikud. Kreekas pidas 63 protsenti vastajatest tõenäoliseks, et kriis kestab palju aastaid. Samas Rootsis arvas nii vaid 9 protsenti.

Veel ilmnes uuringust, et enamiku euroliidu elanike seisukoha järgi ei ole euro üleilmselt leevendanud kriisi negatiivseid mõjusid.

Nagu märgib «Financial Times», on eurokriisiga võitlevad Euroopa liidrid viimasel ajal kulutanud oma energiat majandusreformide «pakti» kavandamisele, mis võib lahendada küll järgmise kriisi, kuid on praeguse puhul tulutu.

Euroliidu juhtide hinnangul ei ole pikaleveninud protsess tühja läinud. Nad väidavad, et mitu riiki, kes pikemat aega majandusreformidele vastu seisid, eriti Portugal ja Kreeka, on oma probleemidega tegelema hakanud ja kärbivad võlga. Ametnike uskumust mööda peaks mainitud tegevus riigieelarved ajapikku terveks ravima.

Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt ütles: «Ma olin 1990. aastail Rootsis tunnistajaks väga sügavale majanduslangusele. Meil läks seitse-kaheksa aastat, et need probleemid tegelikult lahendada.»

Poola peaminister Donald Tusk aga märkis, et Euroopa on poliitilise ja tsivilisatsioonilise kriisi lõksus. «Keegi seda kõva häälega veel välja ei ütle, aga me kõik tajume: Euroopa Liidu tulevik on küsimärgi all,» lausus ta.

Mujal maailmas, sealhulgas USA-s, on poliitikud üha enam mures kuude kaupa kestnud ülimalt avaliku ahastamise ja abituse pärast. Eriti kurnavaks on kujunenud eurodebatt selle üle, kuidas käia ümber eraviisiliste võlakirjahoidjatega.

Näiteks Saksamaa ähvardab juba mitu nädalat, et sunnib Kreeka riigivõlakirjade hoidjatele peale uued instrumendid, millelt ei makstaks seitse aastat mitte midagi. Teisalt tõi avalik vaidlus kaasa hoiatused kõikidelt suurematelt reitinguagentuuridelt. See päädis Kreeka reitingu kukutamisega pankrotitaseme vahetusse lähedusse, jättes liidritele minimaalselt manööverdamisruumi.

Eile algas Kreekas järjekordne streik. Sedapuhku püüavad ametiühingud 48 tunni jooksul protestida finantskollapsit vältida üritava valitsuse uue säästukava vastu.

Kreeka parlament alustas esmaspäeval debatti kokkuhoiuplaani üle, mis näeb Euroopa Liidu ja rahvusvahelise valuutafondi päästmise tingimusena viieks aastaks ette kärpeid, maksutõusu ja riigivara müüki. Peaminister Georgios Papandreoul on plaanis kärpida 2015. aastani valitsuskulutusi rohkem kui 28 miljardi euro võrra ja teenida erastamisega kuni 50 miljardit eurot.

Tagasi üles
Back