Konkurentsiamet esitab toasooja hinna kohta lisaküsimusi

Praegu Karksi-Nuiat soojaga varustava ettevõtte juht Argo Jõgi ütleb, et ots otsaga kokku tulemine on aastatega üha raskemaks muutunud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tulutult kohtuteed käinud osaühing Karksi-Nuia Soojus on pöördunud sooja hinna tõstmise pärast konkurentsiameti poole.

Avaldus anti sisse 18. aprillil ning nagu ütles konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja

Uulits, ootab amet ettevõttelt vastust mõnele lisaküsimusele.

«Pärast selgituste saamist võtab konkurentsiamet taotletud piirhinna osas lõpliku seisukoha,» sõnas Uulits.

Karksi-Nuias on viimase dekaadi jooksul olnud toasooja hind Viljandimaa odavaim. Praegu maksab megavatt-tund koos käibemaksuga 57.48 eurot, Karksi-Nuia Soojus soovib maksumust tõsta 62.16 eurole.

Vana vaidlus

Karksi vallavanem Arvo Maling rääkis, et esimest korda avaldas Karksi-Nuiale toasooja andev ettevõte megavatt-tunni hinna tõstmise soovi 2009. aasta 25. augustil. Toona oli kütjaks kohalik puidufirma, aktsiaselts Textuur. Vallavalitsus lükkas ettepaneku tagasi, viidates esitatud andmetes olevatele puudustele ja hinna vähesele läbipaistvusele.

Sama aasta oktoobris asutas Textuur tütarettevõtte, osaühingu Karksi-Nuia Soojus, kes võttis soojatootmise üle. Detsembris esitati uus hinnatõstmise taotlus. Läinud aasta 15. veebruari otsusega jättis vallavalitsus selle taas kooskõlastamata, sest leidis, et hinnatõus ei arvesta läbipaistvuse põhimõtteid ning see pole efektiivne ja piisavalt põhjendatud.

16. märtsil esitas Karksi-Nuia Soojus Tartu halduskohtule kaebuse, nõudes otsuse tühistamist. Kohus leidis, et omavalitsus oli käitunud õigesti, ning otsustas 19. oktoobril nõude rahuldamata jätta.

Tänavu on Karksi-Nuia Soojus esitanud nii apellatsioon- kui kassatsioonkaebuse, kuid pole soovitud tulemust saavutanud.

Konkurentsiametile saadetud taotlus lähtub mullu 1. novembrist jõustuma hakanud seadusemuudatusest, mis annab sooja hinna kooskõlastamise volitused just nimetatud asutusele.

«Ettevõte peab vallale tõestama hinna läbipaistvuse,» lausus Arvo Maling. Vallavanema sõnul on hädaks olnud puudulik soojakulu mõõtmine ning Karksi-Nuia Soojus ei täida selles osas seaduses ettenähtud kohustusi.

Ettevõte on pankroti veerel

Textuuri juhataja Argo Jõgi väitel ei tee osaühing soojamõõtmises vigu. «Kõigil majadel on mõõtjad olemas ning seadmeid taadeldakse iga kahe aasta järel,» ütles ta.

Tütarettevõte loodi Jõgi sõnul eesmärgiga parandada asjaajamise läbipaistvust. «Tahtsime, et kulutused oleksid hästi näha ja keegi ei saaks öelda, et raha kanditakse kuhugi,» lausus ta.

Ettevõtte majanduslikust olukorrast rääkides sõnas Jõgi, et sooja on müüdud alla omahinna ning seetõttu pole seis sugugi kiita. Kütmisest soovib Textuuri tütarettevõte võimaluse korral üldse loobuda.

«Loodetavasti saab järgmine kütja paremini hakkama, meie sellega enam tegelda ei suuda,» nentis ta. «Järgmise talve elab veel kuidagi üle, aga sealt edasi mitte.»

Soojatootmise lõpetamine ei kuulu aga lihtsate ülesannete kilda, sest teist kütjat ei ole.

Jõgi tõi välja põhjusi, miks on kõnealune tegevus nii keerukaks muutunud. Kui algul läksid ahju Textuuri puidujäägid, siis kümne aasta jooksul on nende hind turul seitsmekordistunud ning neid pole enam otstarbekas põletada ja katlamajad kasutavad hoopis ostetud puitu. Jõgi ütlemist mööda pole seda turul aga piisavalt ja hinnad püsivad seetõttu liiga kõrgel, et väikeste tootmismahtude juures ots otsaga kokku tulla.

Lisamuret tekitavad tootjale võlglased. «Seitse-kaheksa protsenti kõigist arvetest laekuvad viivistega,» hindas Jõgi. Üha keerulisemaks osutub tema väitel võlglaste kohtusse andmine, sest nood on õppinud kohtukutsest kõrvale hoidma. «Kohtust öeldakse, et nemad ei saa midagi teha, sest isikut ei suudeta kutse üleandmiseks tabada,» selgitas ta.

Jõgi hinnangul ei süveneta riigi tasandil teemasse piisavalt ning lähtutakse hindade alandamise poliitikast. Konkuretsiameti esitatud lisaküsimuste kohta ütles ta, et tegelikult on neile juba vastatud. «Küsima võib jäädagi,» võttis juhataja jutu kokku.