RIIGIKOGUS menetluses oleva eelnõu järgi vabastatakse koduomanikud 2013. aastal maamaksust linnas kuni 0,15 hektari ja vallas kahe hektari ulatuses. Maamaksu kaotamine on Eestis oluline mitmel põhjusel.
Maamaksu kaotamine on suur samm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti on koduomanike ühiskond. Leibkondi, kes elavad isiklikus korteris või majas, on ligemale 90 protsenti. Võrdluseks võib välja tuua Soome ja Saksamaa, kus need näitajad küündivad kõigest 67 ja 42 protsendini.
Inimesi ei tohi kodu omamise eest maksuga karistada. Kui on tehtud suur kulutus kodu ostmiseks, ei ole riigil ega ka omavalitsusel moraalset õigust hakata seda maksustama.
Teine kõnekas seik maamaksu kaotamise kasuks on tõsiasi, et Eesti inimeste eluasemega seotud sundkulutused on liiga suured. Maamaksu kaotamine vähendab neid.
Statistikaameti uuringu järgi läks leibkonna liikmel mullu eluasemele keskmiselt 50 eurot kuus. Paljudele noortele peredele ja eakatele inimestele käib see üle jõu.
LOOMULIKULT EI ole kodude maamaksustamine ainult rahanduslik, vaid põhimõtteline küsimus. Kodu omanikuks olemist tuleb väärtustada. Avalik võim peab seda soodustama, mitte selle eest karistama.
Ka Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et kodu on puutumatu. Kodualuse maa maksustamisel, mis võib mõningatel juhtudel viia eluasemest lahkumiseni, on põhiseadusliku riive tunnused. Kui kodualuse maaga seotud maksud sunnivad inimesi oma elukohast loobuma, on see rünnak ka kodu ja pere vastu.
Praeguse kõrge maamaksuga satuvad löögi alla just asumite põliselanikud.
Kodualuse maamaksu kaotamine on suur samm edasi kogu Eesti ühiskonnale. Sellega annab riik mõista, et väärtustab kodu, koduomanikke ja ühtlasi kogu ühiskonda.