Viljandi kultuurimaja lootus hakata kevadel juurdeehitist rajama luhtus, sest nii mahukaks ettevõtmiseks napib raha. Küll aga saab olemasoleva summa eest vana maja põhjalikult renoveerida.
Kultuurimaja saab juurdeehitise asemel põhjaliku remondi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi kultuurimaja direktori Tiit Kalmeti sõnul tegi ta sellise ettepaneku linnavalitsusele pika kaalumise tulemusena.
«Muidugi on meil taidlejatele hädasti tarvis lisaruumi, kuid lähtuda tuleb siiski reaalsetest võimalustest,» ütles ta.
Kultuurimaja ümberehituseks ettenähtud 22 miljonist lõviosa tuli kohalike avalike teenuste arendamise programmist. Kui selgus, et sellest ei piisa uue kolmekorruselise hoonetiiva rajamiseks, oli arutusel ka eskiisprojekti kohandamine rahalistele võimalustele vastavaks.
Kalmeti sõnul loobus kultuurimaja sellest mõttest, sest poolik lahendus on ebaökonoomne. «Oleme linnapeaga arutanud, et juurdeehitus võib alata paari-kolme aasta pärast ning siis saaks selline ajutine rajatis takistuseks,» sõnas Tiit Kalmet.
Et linnapea on välislähetuses, ei õnnestunud «Sakalal» saada plaanile kinnitust ning küsida, kuidas võib asjade käiku mõjutada see, kui linnavalitsus peaks vahetuma.
«Juurdeehituse kavast me loobunud pole, aga kindlat aastaarvu ei söanda veel välja öelda,» lausus Viljandi linnamajandusameti juhataja Priit Vihuri.
Linnavalitsus on otsustanud, et kogu summa eest tehakse korda vana maja. Ehitaja selgub vähempakkumisega.
Seda, et projekteerimise lõpptulemus eskiisprojektist erineks, Kalmet ei usu. «Meil on kindlad tingimused, millest ehitaja peab lähtuma,» sõnas ta.
«Elame praegu nagu eilses päevas,» kirjeldas Tiit Kalmet amortiseerunud hoonet, kus läbitilkuvad torud on rikkunud elektrisüsteemi. Paar korda on juhtmed seintes lühisesse läinud, kuid töötajad on suurema õnnetuse ära hoidnud.
Ehitustööd ei piirdu juhtmete ja torude parandamisega, vaid kavas on muuta põhjalikult ruumide põhiplaani ja paigutust. Kui saadakse kooskõlastus muinsuskaitsega, suureneb saal fuajee arvelt ning see omakorda laieneb praeguste tualettruumide suunas. Majja ehitatakse lift ja invatualett.
Teise korruse kohvik saab praeguste kabinettide arvelt ruumi juurde ning sinna tehakse eraldi suitsuruum. Katusealune ehitatakse välja.
Tantsijad ei saa kauaoodatud treeningsaali, kuid nende tingimused siiski paranevad: lava taha keldrikorrusele ehitatakse korralikud garderoobid ja duširuumid. «Prooviruume tuleb juurde,» lubas Kalmet.