Kirjandi­kirjutajat 100 punkti ei üllatanud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Olümpiaaditulemused viisid Inga Järvekülje kindlalt ülikooli õigusteadust õppima.
Olümpiaaditulemused viisid Inga Järvekülje kindlalt ülikooli õigusteadust õppima. Foto: Erakogu

Paalalinna gümnaasiumi värske vilistlane Inga Järvekülg kirjutas ainukesena Viljandimaal eesti keele kirjandi, mida hinnati 100 punktiga. Neiu enda sõnul oli tulemus ootuspärane, sest koolikirjandid on tal alati hästi välja tulnud.

Paalalinna gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Sirje Pärn, kes on olnud seitse aastat Inga Järvekülje õpetaja ning juhendanud tema uurimistöid, rääkis, et neiu on jätnud põhjaliku ja samas tagasihoidliku mulje. Ka õpetajat 100punktiline tulemus ei üllatanud.

«Ta on tugeva intellekti ja tunnetusega, teda võib usaldada,» ütles Pärn.

Inga Järvekülg tegi riigieksami ka inglise keeles, ajaloos ja keemias ning sai igas aines 94 punkti. Kõige enam üllatas neiut inglise keele riigieksami tulemus, sest esimene võõrkeel oli tal hoopis saksa keel.

Keemia riigieksami sooritas Järvekülg eelmisel aastal. Enda sõnul valis ta keemia seetõttu, et soovis ühe eksami juba enne lõpuklassi ära teha.

Inga Järvekülg on silma paistnud ka aineolümpiaadidel. Tänavu sai ta maakonna bioloogiaolümpiaadil esimese ning üle-eestilisel rahvaluuleolümpiaadil kolmanda koha. Eelmisel aastal võitis ta keemiaolümpiaadi maakonnavooru. Neiu ei osanud öelda, mitmel olümpiaadil ta on osalenud, sest neid on olnud palju.

Rahvaluuleolümpiaadil kolmanda koha pälvinud uurimistöös võrdles Järvekülg muinasjutte ja muid allikaid, otsides viiteid soorollide kajastamisele. Ta esitas selle töö koolieksamina.

Järvekülg on kuus aastat käinud ratsutamas ning kuulub Eesti noorte keeleorganisatsiooni, mis tegutseb emakeele hoidmise nimel.

Sügisel läheb ta Tartu ülikooli õigusteadust õppima, sest see on teda huvitanud juba üheksandast klassist alates.

Küsimusele, kas Viljandist lahkuda kahju pole, vastas neiu eitavalt. Ta ootab Tartusse minekut, sest talle tundub see linn ilus ja tore. Ühiselamusse neiu kolida ei soovi, ta plaanib korteri üürida.

Märksõnad

Tagasi üles