Tänavuste riigieksamite tulemused viitavad noorte ärksale meelele

Kõige suurema osalejate arvuga riigieksam oli kohustuslik eesti keele kirjand, mille keskmine hinne oli tänavu Viljandimaal 58,3 punkti. Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse andmetel oli Viljandimaal tänavu kõige kõrgema tasemega saksa keele riigieksam, mille keskmine punktide arv oli 75,8.

Parim tegija sai sellel eksamil 99 punkti.

Samas tuleb tähele panna, et saksa keel oli Viljandimaal üks väiksema sooritajate arvuga riigieksameid: selles pani oma teadmised proovile 16 noort.

Viljandi Paalalinna gümnaasiumi saksa keele õpetaja Hiie Allvee kõneles, et kuigi nende kool on maakonnas ainuke, kus antakse saksa keele süvaõpet, oli riigieksami tegijate hulgas õpilasi ka mujalt.

«Meie koolist valis saksa keele riigieksami seitse noort, lisaks neile oli sooritajaid Jakobsoni ja maagümnaasiumist, täiskasvanute gümnaasiumist ja isegi Viljandi kutsekeskkoolist,» loetles ta.

«Enamasti tulevad seda eksamit tegema ikka need, kes on saksa keelt süvendatult õppinud või kellel on mingi kontakt Saksamaaga — nad on olnud seal vahetusõpilaseks või on sakslastega pere- ja sõprussidemed,» rääkis Hiie Allvee. «Minu rühmast oli eksamitules siiski ka kolm niisugust õpilast, kes tegid saksa keele eksami sellepärast, et nad ei osanud muud riigieksamit valida.»

Õpetaja kinnitas, et jäi oma õpilaste tulemustega rahule.

Saksa keelest väiksem oli vaid vene keele kui võõrkeele riigieksami sooritajate hulk: neid oli kogu maakonnas seitse. Vene keele eksami keskmine hinne küündis 62,6 punktini, mis oli riigieksamite statistikas Viljandimaal paremuselt viies.

Inglise keele riigieksami keskmine hinne 69,9 punkti jäi aga paremuselt kolmandaks. Maksimaalne tulemus oli 99 punkti. Üle 90 punkti pälvis seal 32 noort.

Inglise keele riigieksamit sooritas Viljandimaal 300 noort ning kohustusliku eesti keele kirjandi järel oli see maakonnas enim valitud riigieksam.

Aktiivsete noorte lend

Üks populaarsemaid oli ühiskonnaõpetuse eksam, mis tulemuste poolest asetus teisele kohale. Seda sooritas 253 eksaminandi, kes said keskmiselt 70,9 punkti.

Jakobsoni gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Ülle Luisu hinnangul näitab selline tulemus, et tänavu lõpetasid Viljandimaal gümnaasiumi aktiivsed noored, kes on ringi käinud lahtiste silmadega.

«Tavaliselt arvatakse, et ühiskonnaõpetuse eksam on väga lihtne, ning seepärast otsustavadki paljud noored selle valida. Säärane arvamus osutub hiljem valeks, sest suur osa ühiskonnaõpetuse eksamist ei põhine teoreetilistel raamatuteadmistel, vaid eeldab  ühiskonnaelu jälgimist ja laia silmaringi,» nentis õpetaja.

See, kuidas ühiskonnaõpetuse eksam õnnestub, sõltub tema sõnul nii noore tarkusest kui sellest, mis on kõnealusel aastal Eestis toimunud. Kui õpilased on tähelepanuväärsete sündmuste tõttu rohkem uudiseid jälginud, on neil rohkem teadmisi.

«Loomulikult mõjutavad tulemusi ka koolis tehtud ettevalmistus ja metoodiline töö,» lisas Ülle Luisk.

Õpetaja avaldas arvamust, et viimasel aastal on ühiskonnas ja meedias väga palju räägitud noortealgatustest ja kodanikuühenduste tegevusest. Ka Viljandimaal on aset leidnud mitu ettevõtmist, mille algatajad on olnud noored.

«Arvan, et see ongi nende õpilaste teadmisi mõjutanud,» lausus ta.

Vaba teema eksitas

Kõige suurema osalejate arvuga riigieksam oli tänavu muidugi kohustuslik eesti keele kirjand, mida Viljandimaal kirjutas 405 gümnasisti, kutsekooli lõpetajat ja varem lõpetanut. Selle eksami keskmine hinne oli 58,3 punkti, kusjuures üks gümnasist saavutas seal ka kõige parema, 100-punktilise tulemuse.

Viljandi maagümnaasiumi emakeeleõpetaja Aili Kiini sõnul võib mainitud keskmist hinnet pidada heaks, eriti kui arvestada, et tegemist on ainsa kohustusliku eksamiga.

Lõpukirjandite hindajate hulka kuulunud Aili Kiin leidis tööde hulgast palju häid kirjutisi, kus oli põnevaid fakte, häid argumente ja huvitavaid tsitaate. Samas leidus tagasihoidlikumaid töid.

«Mulle tundub, et üks komistuskivi oli seotud teemadega, mis olid natuke liiga üldist laadi. Ühest küljest oli see hea, et inimestele anti vabad käed, teisalt ei osanud nad oma väiteid hästi argumenteerida,» nentis hindaja.

«Need, kes olid palju lugenud, oskasid muidugi kirjanduse abiga paremini toime tulla: nende mõtlemine oli avaram ja üldistusvõime suurem. Osa kirjutajaid püüdis aga lihtsalt mõnd lugu ümber jutustada ning oma elu ja üleelamiste põhjal kirjutada mis tahes teemal. Vaat see jutustamine nüüd küll keskmist punkti naljalt välja ei anna,» nentis Kiin. «Kirjandi puhul on tähtis, et see oleks loogiliselt üles ehitatud, seal oleks nii analüüsi kui arutlust ja lõpuks ka järeldused.»

Õigekeeles valmistasid noortele enim raskusi kirjavahemärgid, kokku-lahku kirjutamine ning suure ja väikese algustähe kasutamine.

Eesti keele eksamil pälvis Viljandimaa õpilastest rohkem kui 90 punkti 11 noort. Alla kriitilise 20 punkti sai kuus eksaminandi, kusjuures madalaim hinne oli 12 punkti.

Kõige väiksema hinde sai tänavu Viljandimaal aga üks matemaatika riigieksamit teinud noor, kes kogus ülesannete eest vaid 2 punkti.

Statistika järgi otsustades oli matemaatika ilmselt ka raskeim riigieksam, sest alla 20 punkti jäi tervelt 12 tegija tulemus. Matemaatika riigieksami valis 176 noort ning 17 neist pälvis seal rohkem kui 90 punkti.

Parim sooritus oli väärt 99 punkti.