Reedest kehtib uus liiklusseadus

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates sellest reedest peab liikluses olema varasemast veelgi tähelepanelikum, sest kehtima hakkab uus liiklusseadus.
Alates sellest reedest peab liikluses olema varasemast veelgi tähelepanelikum, sest kehtima hakkab uus liiklusseadus. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Alates 1. juulist 2011 hakkab Eestis kehtima uus liiklusseadus, kus leidub senise liikluseeskirjaga võrreldes rohkelt muudatusi. Paljud neist puudutavad kõiki liikluses osalejaid.

Algselt pidi uus liiklusseadus hakkama kehtima juba selle aasta algusest, kuid just rohkete muudatuste tõttu otsustati seda aega pool aastat edasi lükata.
Alljärgnevalt on maanteeameti Lääne regiooni liikluskasvatuse osakonna juhataja Sirli Leieri ja LRK Autokoolituse teooria- ja sõiduõpetaja Jaan Kleemanni abiga välja toodud osa uuendustest.

Mobiiltelefon
Ohtralt kõneainet on pakkunud punkt, mis keelab juhil teha sõidu ajal juhtimist või liiklusolude tajumist segada võivaid toiminguid, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätvate vahenditeta.
Seega ei tohi juht 1. juulist sõiduki liikumise ajal enam telefoni käes hoida. Telefonivestluseks on soovitav sõiduk sobivas kohas ohutult peatada.

Pikivahe
Pikivahe hoidmine on teema, mis puudutab kõiki juhte. Uues seaduses on sätestatud, et asulasisesel teel peab aeg, mis kulub teineteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel kolm sekundit.
See nõue ei kehti, kui väljutakse möödasõiduks oma sõidurajalt ja sellest on suunatulega märku antud.

Enne sõitu
Uues liiklusseaduses on kohustuslikuks vormitud nii mõnigi selline tegevus, mida autokoolis tuli kõigil sooritada enne iga sõidutunni algust.
Näiteks peavad sõiduki peatoed olema reguleeritud nõnda, et need toetaksid sõitjate pead kuklast. Juht peab enne liikuma hakkamist veenduma, et ka kaassõitjatel on peatugi õigesti reguleeritud, ega tohi sõidutada inimest, kes pole seda nõuet täitnud.
Enne sõidu alustamist tuleb kontrollida sedagi, kas tahavaatepeeglid ja iste on õigesse asendisse seatud ning tuled, registreerimismärgid ja juhi vaatevälja jäävad sõiduki tahavaatepeeglid on puhtad.

Dokumendid
Juhtidele on lihtsamaks tehtud sõidudokumentidesse puutuv.
Kui mootorsõidukit juhtiv inimene on kantud sõiduki registreerimistunnistusele kasutajana või omanikuna või istub nimetatud isik selles autos kaassõitjana, ei pea enam registreerimistunnistust kaasas olema. Piisab sellest, kui juhil on ühes isikut tõendav dokument. Ka Eesti juhiluba ei pea Eesti piires kaasas kandma, kui on olemas isikut tõendav dokument.
Neid dokumente asendavad liiklusregistris ja liikluskindlustuse andmebaasis olevad andmed, mida politsei saab elektrooniliselt vaadata. Küll aga peab juht arvestama, et seda sorti kontrollimine võib võtta kauem aega.
Esmast juhiluba ja juhiluba ei väljastata isikule, kelle juhtimisõigus on peatatud või liiklusseaduse paragrahvi 125 alusel ära võetud.

Mopeedid
Kui praegu ei pea 16aastastel ja vanematel mopeedi juhtimiseks juhiluba olema, siis uuest aastast on see kohustuslik kõigile, kes on sündinud pärast 1993. aasta 1. jaanuari. Tõsi, piisab ka muu mootorsõiduki juhtimise loast. Seaduse jõustumise ajal 16- või 17aastased isikud peavad mopeedi juhtimise õiguse saamiseks sooritama üksnes teooriaeksami.
AM-kategooria mopeedi juhtimise õiguse saamiseks tuleb läbida autokoolis koolitus ning sooritada liiklusregistri büroos liiklusteooria- ja sõidueksam.
Mopeedijuhtimisõiguse taotleja peab esitama mootorsõidukijuhi tervisetõendi. AM-kategooria mopeedi juhtimise õigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari.
Kuni 15aastasel mopeedijuhtimisõiguse taotlejal peab olema juhtimisõiguse saamiseks seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. Samas on hulk väärtegusid ja liiklussüütegusid, mille eest karistatule juhiluba ei väljastata.
Mopeediga ei tohi sõita kiiremini kui 45 kilomeetrit tunnis.
Jalgratturid ning pisimopeedi- ja mopeedijuhid võivad mööduda seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks.

Tasakaaluliikur ja pisimopeed
Täiesti uus mõiste liiklusseaduses on «tasakaaluliikur». Selleks peetakse ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri jõul liikuvat isetasakaalustuvat kaherattalist üheteljelist sõidukit.
Tasakaaluliikur on suures osas võrdsustatud jalgrattaga ja sellele kehtivad enamjaolt samad reeglid. Ent on ka erandeid. Näiteks ei tohi tasakaaluliikuriga sõita sõiduteel väljaspool sõiduala.  
Veel üks uus mõiste on seaduses «pisimopeed». See on vähemalt kaherattaline sõiduk, mille suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus 25 kilomeetrit tunnis. Suurim lubatud sõidukiirus pisimopeediga liikudes on 25 kilomeetrit tunnis.
Teel jalgratta, tasakaaluliikuri ja pisimopeediga sõites peab alla 16aastane juht uue seaduse järgi kandma jalgratturikiivrit. Praegu on kiivri kandmine vaid soovituslik ja vanemate kui 16aastaste puhul on see niimoodi ka uuest kuust.

Jalgratturid
Väga paljud muudatused puudutavad jalgrattureid. Näiteks võib jalgrattur järgmisest kuust ka jalgrattatee olemasolu korral sõita sõidutee paremas servas. Nii ei pea kiiremad ratturid, näiteks treenijad, enam jalakäijate või aeglasemate ratturite läheduses sõitma, mis on võrdlemisi ohtlik.
Kõnniteel võib sõita kuni 13aastane jalgrattur ja lisaks kaks tema saatjat. Seal tohib sõita ka jalgrattur, kes sõidutab väikelast rattatoolis. Ülejäänud võivad seda teha ainult juhul, kui sõidutee halb seisund (augud, ebatasasused, jääkonarused) raskendab märkimisväärselt selle kasutamist.
Kui seni on jalgrattur pidanud ülekäigurada ületades rattalt maha tulema, siis uue seaduse järgi tal seda kohustust enam ei ole. Küll aga pole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui ta läheb ülekäigurajal üle sõidutee, millele sõidukijuht pöörab. Sama kehtib tasakaaluliikuri juhi kohta. Jalgratturil ja tasakaaluliikuril tuleb ülekäigurajal sõita jalakäija tavakiirusel.
Ülekäigurajal ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada teed ületavat jalakäijat.
Et uues seaduses on tasakaaluliikuri ja jalgrattaga lubatud reguleeritud ülekäigurada rohelise fooritule ajal ületada sõites, tuleb kõrvalpöörde lõpus teistel juhtidel ka neile teed anda.

Liikumine maanteel ja pimedal ajal
Jalgratast, tasakaaluliikurit, pisimopeedi, mopeedi või mootorratast käe kõrval lükkav inimene peab liikuma sõidutee pärisuunalise ääre lähedal, võimaluse korral väljaspool sõiduteed. Jalakäijal tuleb aga kõndida vasakul pool teed, sõidukitele vastu.
Jalgrattal, tasakaaluliikuril ja pisimopeedil peab pimedal ajal või halva nähtavuse korral sõites ees põlema valge ja taga punane tuli. Varem piisas taga punasest helkurist.
Halva nähtavuse korral või pimedal ajal teel liikudes tuleb jalakäijal kasutada helkurit või valgusallikat. Enam ei ole vahet, kas tee on valgustatud või valgustamata.
B-, C-, D- ja T-kategooria mootorsõiduki juht peab halva nähtavuse korral ja pimedal ajal asulavälisel teel hädapeatust tehes autost või traktorist sõiduteele väljudes ja seal viibides kandma ohutusvesti.

Tervisetõend
Tervisetõend väljastatakse üldjuhul kümneks aastaks, kutselistele juhtidele viieks. Üle 65aastastel A-, B- ja BE-kategooria juhtidel on seda vaja uuendada iga viie aasta järel. Kui mootorsõidukijuhi tervisetõend kehtivuse kaotab, peatub ka tema juhtimisõigus.

Vöötraja ületamine
Uuest liiklusseadusest on ülekäiguraja mõistes välja jäänud kõnnitee osa. Ülekäigurada on ainult sõidutee osa. Seega ei pea juht enam ülekäiguraja ees peatuma, kui jalakäija lihtsalt seisab ülekäiguraja vahetus läheduses.
Kui ta aga selgelt sõidutee poole liigub, on ikka mõistlik ta üle lasta. Autojuhil lasub kohustus anda teed jalakäijale, kes on astunud või astumas ülekäigurajale.

Reavahetus
Kui seni oli mitmerealisel teel tagapool sõitja kohustatud andma teed eespool olevale rida vahetada soovivale juhile, siis uues liiklusseaduses enam seda kohustust pole. Reavahetaja peab ise veenduma, et tema manööver on ohutu. Muudatus tehti selleks, et poleks nii palju radade vahel sõeluvaid liiklejaid.
Kui aga ees sõitev juht on andnud suunatulega märguande, siis on viisakas lasta tal see manööver teha, sest ju on tal sõidurea vahetuseks põhjust.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles