/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2011/06/27/645194t1h8de0.jpg)
Võidupüha õhtul osales 34. jaanijooksul ümber Karksi-Nuia paisjärve 313 professionaalset ja rahvasportlast.
Järvele tehti tiir veerandtunniga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiiremad tegid järvele tiiru veerandtunniga ja aeglasemad jõudsid ringilt ordulinnusesse tagasi kolmveerandtunniga.
Jaanijooksu korraldusmeeskonda kuulunud Leo Liiber rääkis, et seekord löödi osalejate arvu rekord ning sündis uus tippaeg nii meeste kui naiste arvestuses.
Automaatkiibid
Ajavõtmist hõlbustasid üle mõne aasta taas kasutuses olnud jalakiibid.
«Nendega on palju lihtsam ja täpsem, sest kui piiks käib, on aega kinni,» kiitis Leo Liiber süsteemi ning täpsustas, et kiibid pole seotud rajarekordite väljajooksmisega. «Naiste rekord sündis ju mitmekümne sekundiga.»
Automaatsüsteem tekitas ühe jaanijooksu korraldaja Jaak Israeli sõnul ka probleeme, sest kõigile osalejatele kiipe ei jagunud. «Esialgsed protokollid polnud täpsed, sest kiipideta jooksjad tuli teiste vahele lisada,» selgitas ta ja märkis, et praeguseks on nimekiri korrektne ja edaspidi hangitakse kiipe juurde.
Kõige kiiremad
Kiireim mees rajal oli Paistust pärit Keio Kits, kes läbis 4,4kilomeetrise maastikuraja ajaga 14.14,4. Teiseks tuli Viljandi Staieri esindaja Keijo Priks, kes kaotas esimesele 53,9 sekundit. Kolmandaks jooksis ennast Andrus Lein Rakverest ajaga 15.15,0.
Naiste arvestuses läks kolmikvõit Tartusse. Esimene neiu oli Leila Luik, kes läbis raja ajaga 17.13,7 ja sai kokkuvõttes 31. koha. Teiseks tuli Grete Tõnne, kes kõigi osalenute seas sai 34. positsiooni ja naiste esikolmiku lõpetas Lily Luik, kelle koht üldarvestuses oli 36.
Karksi valla esindajatest oli kõige kiirem kohaliku spordikooli noormees Aleksander Rahnel, kes oma seitsmendal jaanijooksul sai 10. koha. «Aeg oli 16.12,6. Parandasin eelmise aasta tulemust 56 sekundiga ning olen üsna rahul,» ütles ta.
Korraldaja Leo Liiber on tähele pannud, et rahvasportlasi on järjest rohkem, seda eriti kooli lõpetanud noorte ning üle 70aastaste hulgas.
«Inimesed on hakanud rohkem mõtlema, et ei aita ainult arst ja tablett,» sõnas ta.
Töö ja vile
Kõige eriskummalisemad rahvasportlased jaanijooksul olid metal-bändi Emerald liikmed Kaido Kadaja ja Ott Jõgiaas koos venna Karel Jõgiaasaga. Nende jooksuvarustusse kuulusid töömehetunked, trimmer, muruniiduk ja mootorsaag.
«Me ikka kogu aeg jooksime nendega,» ütles Ott Jõgiaas. «Aeg oli mingi 33 minutit ja peale. Tegime ainult kaks peatust: seal, kus koduõlut pakuti, ja vahepeal trimmerdasime ka,» rääkis ta ja märkis, et nalja peab ju saama.
Künklikul maastikul polnud kerge ei tööriistadega show-tegijatel ega tõsistel jooksumeestel.
«Kõige keerulisem on metsaraja osa, sest seal on väga raske suure hooga püsti jääda,» rääkis Aleksander Rahnel. Ta lisas, et jaanijooks on ainulaadne võistlus, sest rada on põnev ning auhinnad parematele on alati väga head.