Viljandi rattaklubi pälvis enne jaaniaega oma ajaloo suurima võidu, kui klubi kasvandik Mihkel Ronimois sai Eesti grupisõidu meistrivõistluste finišis käed taeva poole visata ning võtta vastu kuni 23aastaste meeste meistritiitli.
Viljandlane võttis grupisõidu kulla
28. juuni 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Absoluutselt!» vastas rattaklubi treener Marek Johanson küsimusele, kas kuus aastat rattatreeningutega tegelnud Ronimoisi esikoht on Viljandi klubi kaalukaim võit. «Grupisõit on ikkagi rattaspordi kuninglik ala,» lisas ta.
Sel aastal Saaremaal peetud meistrivõistlustele sõitis Viljandi klubi oma ajaloo tugevaima meeskonnaga. Esimest korda üle mitme aastakümne oli siinsel klubil välja panna võistleja eliitklassis — Mikk Vaaks, ning suurimad lootused olid just 23aastaste ratturite arvestuses.
Kaks meest liidrite seas
Viljandlastele algasid otsustavad sündmused siis, kui läbitud oli 25 kilomeetrit. Juba enne oli suurel grupil eest pääsenud neli ratturit ning praegu Eesti tugevaimaks ratturiks peetav Rein Taaramäe asus neid jälitama. Koos Taaramäega läks kohe peagrupil eest ära viljandlane Martti Välk.
Mihkel Ronimois meenutas, et esimese hooga jäi ta tagumisse gruppi, kuid seal leidus veel rattureid, kes üritasid koos Taaramäega teistest ette jõudnud seitsmele mehele järele jõuda. Neljal see õnnestuski ja üks neist oli Ronimois.
Pisitasa liikusid 11 meest jälitajatel eest ja jõudsid neljale jooksikule järele. Kui sõita jäi täpselt sada kilomeetrit, tekkiski 15 mehest koosnev juhtgrupp, mis väntas rahulikult koos järgmised 75 kilomeetrit. «Ühed olid väsinud eessõitmisest ja teised nende jälitamisest,» sõnas Johanson.
Kui finišini oli veel 25 kilomeetrit, kukkus üks rattur ning tekkinud segaduses läks grupp pooleks. Esimesse poolde jäid eliitklassi ratturid ning teise 23aastaste arvestuses võistlevad sportlased ja vanematest meestest Janek Tombak.
«See oli hea juhus, et punt niimoodi laiali läks,» oli Ronimois tagantjärele kindel. «Suure grupiga lõpuni sõites oleks õnnel võitja selgitamisel palju suurem roll olnud.» Tekkinud situatsioonis said nii Martti Välk kui Ronimois keskenduda oma klassi võidu püüdmisele ning otsustava sammu astus Ronimois viis kilomeetrit enne lõppu.
Kuldne rünnak
«Mõtlesin, et finišis saaksin spurdiga mitmelt mehelt pähe,» rääkis Mihkel Ronimois.
«Tunne oli hea ja otsustasin õnne proovida.» Kiirelt tegi ta ülejäänutega sajameetrise vahe. Kogu senise sõidu end grupi lõppu hoidnud Janek Tombak otsustas just sel hetkel tööle hakata ning üritas viljandlase selja taha jäänud gruppi järele vedada. «Vahepeal jõudsid nad mulle päris lähedale, kuid siis vajusid jälle kaugemale,» meenutas Ronimois.
Johansoni sõnul olid viimased viis kilomeetrit tõeline närvide mäng. «Mul jäi üle vaid loota, et Mihkel suudab selle maa ära kannatada,» lausus ta.
Sportlane ise tunnistas, et need viis kilomeetrit venisid väga pikaks ning tempo, mida ta sellal arendas, oli maksimaalne. «Mulle andis jõudu see, kui nägin, et konkurendid ei jõua järele,» nentis ta.
Martti Välk spurtis viimastel meetritel koos Saaremaa klubi esindava Sten Sarvega pronksmedali nimel, kuid kaotas mõne sentimeetriga.
Võit ja sellega kaasnev meistrisärk mängisid Ronimoisile edasiseks kätte suured trumbid. Talvel otsis 22aastane noormees endale sobivat meeskonda, kuid kellegagi kokkuleppele ei jõudnud. Nüüd on tal pooleli läbirääkimised mitme Prantsusmaa amatöörklubiga.
Meistritiitel tõi võitjale ka kutse Eesti koondisesse, mis sõidab juuli keskel Itaaliasse Euroopa meistrivõistlustele. Juba varem oli teada, et ta osaleb augustis Hiinas peetaval universiaadil grupisõidus.