/nginx/o/2011/06/27/645040t1h8fad.jpg)
NEIL, KES käisid paar aastat tagasi öölaulupeol, on 80 000 inimest lihtne ette kujutada. Just nii palju oli neid toona lauluväljakul. Sama palju on Eestis eraisikust metsaomanikke. Mets on üks meie olulisemaid loodusvarasid ning eestlaste identiteedile ülitähtis — seega pole üllatav, et uuendatud mandaadiga valitsus teeb ühe esimese asjana teoks erametsaomanikke puudutava tulumaksureformi.
Igal metsaomanikul on kohustus pärast metsa raiumist maa korrastada ja uued puud asemele istutada. Riigikogus arutatava seadusemuudatuse järgi võib selleks tehtud kulud metsa müügiga saadud maksustatavast tulust kolme aasta jooksul maha arvata. See samm muudab metsa raiumisjärgse kordategemise omanikele lihtsamaks ning innustab neid metsa majandama õigel ajal.
ÜHTEGI LOODUST puudutavat otsust ei saa vastu võtta uisapäisa — mõjud on seal pika vinnaga ja puudutavad tihtipeale kogu ühiskonda. Seetõttu valmistati kõnealust reformi ette pikalt ja diskuteeriti kaua. Minu veendumuse järgi viime ellu muudatuse, mis tuleb kasuks nii metsaomanikele kui keskkonnale.
Keskkonnavaldkonnas on inimestel tihtipeale kalduvus näha asju mustvalgena: otsused on kas looduse poolt ja ettevõtluse vastu või siis vastupidi. Ometi on mõistliku kesktee leidmine võimalik ja ka ainus jätkusuutlik viis otsuseid langetada.
Tegelikult soovivad ju nii looduskaitsjad kui vastutustundlikud metsaomanikud ja -ettevõtjad sedasama: et Eestis oleks mitmekülgset, võimsat ja hea tervisega metsa ka järeltulevatele põlvedele.
1930. aastate lõpul oli Eestis umbes 14 000 ruutkilomeetrit metsa. Praegu katab see umbes poole Eesti pindalast, 22 000 ruutkilomeetrit. Iga elaniku kohta kasvab meil ligikaudu 1,7 hektarit ehk umbes kahe ja poole Tallinna Vabaduse väljaku suurune tükk metsa. Ligi kolmandik sellest on kaitse all.
KUIDAS TAGADA, et meil oleks metsaga asjad hästi ka tulevikus? Et meie mets ei läheks metsa?
Eks ikka samamoodi nagu muudeski valdkondades — äärmustesse laskumata ning kõigi osaliste huve arvestades ja kohustuste täitmisel silma peal hoides.
Ühelt poolt peab kaitset vajav mets olema hästi kaitstud. Eestis on 9,5 protsenti metsast range kaitse all; oleme võtnud eesmärgiks, et see protsent võiks olla 10. Kaitstava metsa osakaalu poolest oleme Euroopas esimeste seas.
Teiselt poolt ei saa jätta ülejäänud metsa majandamata, kuid seda tuleb teha säästvalt ja tulevikule mõeldes. Nagu keskkonnakaitses laiemalt, tuleb ka metsade kaitsel ja hoiul muu hulgas arvesse võtta elutsüklit. Nii ootamatu kui see mõnele inimesele ei tundu, hõlmab tulevikku arvestav majandamine ka metsategu. Sellist, mis ei sea ohtu metsi ja nende liigirikkust.
Lehtpuumetsade puhul juhtisid teadlased juba mõni aeg tagasi tähelepanu sellele, et kui neid ei majandata ehk vana ja küpset metsa uuele ruumi tegemiseks ei raiuta, läheb see hapuks. Liigist olenevalt jõuab varem või hiljem kätte aeg, kui puu kriitiline vanus ületatakse ja algab puistu lagunemine.
SÄÄSTEV metsamajandamine ei tähenda ainult seda, et puid ei raiuta liiga vara või liiga hilja. Mets ei tohi pärast seda näha välja nagu ulmefilmi võttepaik tundmatute objektide rünnaku järel. Ärarikutud metsateed ja tühjaks jäänud langid tuleb omanikul korda teha.
See on metsaomaniku vastutus ja kohustus. Tulumaksumuudatus just seda erametsaomaniku taastamise kohustust toetabki.
Erametsaomanikke puudutav reform peaks turule tooma senisest enam erametsadest pärit puitu, see omakorda annab oma panuse majanduse kasvu ning toob juurde töökohti. Metsaga seotud valdkonnad annavad praegu Eestis tööd umbes 31 000 inimesele. Seda on sama palju kui Põlvas, Kuressaares ja selle aasta metsapealinnas Haapsalus elanikke.
Metsasektori väljaveomaht hõlmas eelmisel aastal 16 protsenti Eesti koguekspordist ja andis väliskaubanduse bilanssi 592 miljonit eurot tulu. Meie majanduse kiire taastumine pärast vahepealseid raskeid aegu on paljuski just puidukaubanduse teene.
METSANDUS ON tähtis nii meie majandusele kui keskkonnale. Mets vajab kaitset, kuid kui suhtume temasse austavalt, annab meile ka palju vastu. Meie ülesanne on leida tasakaal ja tagada, et metsa mõlemad palged saaksid piisavalt tähelepanu.