EUROOPA SOTSIAALFONDI toel on aastatel 2007—2012 Eestis kavas koolitada kokku 73 000 tööealist inimest ning selleks pakutakse tasuta kursusi nii kutseõppeasutustes kui vabahariduskeskustes.
Marika Luik: Kui uksest sisse ei saa, tuleb minna akna kaudu
12. november 2008, 09:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plaanis on aidata just neid, kes soovivad end täiendada, et tööturul endiselt konkurentsivõimeline olla. Eri sihtgruppidel, eelkõige madala ja keskmise konkurentsivõime ja haridustasemega töötavatel täiskasvanutel, võimaldatakse osaleda üleriigilistes haridusprogrammides.
Kursustel osalemine ei eelda, et neid pakkuv õppeasutus asuks inimese elukohas. Samuti pole eelduseks märkimisväärne jõukus. Küll aga läheb tarvis tahtmist end täiendada.
Kõigepealt tuleks selgeks teha see, et Euroopa Sotsiaalfondi ning haridus- ja teadusministeeriumi toetusel pakutavad täiendusõppekursused ei ole mõeldud vaid kitsale ringile. Neis võivad osaleda kõik ja kõikjalt Eestist.
Ainuke piirang on, et need on mõeldud juba töötavatele täiskasvanutele. Töötutele korraldab kursusi tööturuamet, huvihariduslikku poolt rahastatakse aga vabahariduskeskuste ja mittetulundusühingute kaudu.
TIIU MÄNNISTE 30. oktoobri «Sakalas» ilmunud artiklis jäi mõni küsimus vastuseta või tekitas eksiarvamusi.
Esiteks: euromeetmena pakutavad koolitused on seotud küll konkreetsete haridusasutustega, kes neid korraldavad, kuid ei ole seotud selle regiooniga, kus asutus paikneb. Väide, et regionaalse koordineerimatuse tõttu jääb hulk sihtgruppe katmata, on ekslik.
Samuti on ekslik väide, et kuna toetust saavate õppeasutuste arv maakonniti erineb, ei saa kõik nendes regioonides elavad inimesed koolitust, millele neil õigus on.
Näiteks Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli korraldatud kursustel on osalejaid nii Tallinnast, Tartust, Võrust kui Saaremaalt. Mitu päeva kestva õppetöö puhul pakub kool ka ööbimisvõimalust.
Koolituste kohta saab infot õppeasutuste kodulehekülgedelt. Samuti jagab soovijatele teavet haridus- ja teadusministeerium. Nii et kes otsib, see ka leiab.
KUULDA ON olnud transpordiprobleemist. Jah, kehvas majandusolukorras võib tõesti olla keeruline mööda Eestit liikuda ning osa neist, kes täiendusõpet vajaksid, võivad seetõttu sellest ilma jääda. Teisalt on selge, et inimesed, kes tõesti tahavad end täiendada, seda ka suudavad.
Probleem ei ole mitte niivõrd transpordi, kuivõrd tahtmise puudumises. Võimalusi on alati palju. Ütleb ju ka rahvasuu, et kui uksest sisse ei saa, tuleb minna aknast.
Üks võimalus on ühe küla rahvas ühise eesmärgi nimel kokku koguda ning teekond ette võtta. Ülemäära pikk ei saa see ju olla, sest Eesti on tilluke: vähemalt üks täiendusõpet pakkuv asutus ikka paikneb 40 kilomeetri raadiuses, ükskõik mis punktist sõitu alustada. Üsna tavaline on, et ennast koolitusele kirja pannes küsivad kaugemalt tulijad, kas on veel kedagi, kes temaga ühest kandist tuleb.
Teiseks pakuvad õppeasutused koolitusi vaid valdkondades, milles on neil nii oskusteavet kui kogemusi. Ka Olustvere koolis lähtuvad täiskasvanutele pakutavad kursused päeva- ja põhiõppe erialadest. Nii et kui tahta end harida soovitud erialal, tuleb niikuinii mööda Eestit ringi reisida.
Lisaks teevad õppeasutused omavahel agarat koostööd. Selleks, et muuta õppeprogramm mitmekülgsemaks ja huvitavamaks, kasutatakse teistegi õppeasutuste lektoreid.
Kursusega võib ka reisile minna: vajalik infrastruktuur ühes võtta ning ajutiselt teise maakonda kolida. Seda on küll ja küll ette tulnud, kui osalejaid mõnest teisest maakonnast rohkem on. Nii näiteks on üks meie kooli pakutav põllumajanduse valdkonda kuuluv koolitus plaanis korraldada Rakveres. Tuleval aastal aga kavatseme mitu koolitust korraldada Viljandi maakonnast väljaspool.
Seega on sihtrühmade vajadused kaetud nii institutsionaalsel, regionaalsel kui üleriigilisel tasandil ning need on pöördvõrdelises seoses vaid inimese enda motiveerituse tasemega.
ÜLES ON kerkinud küsimus, kuidas mõõta sellise euromeetme tulemuslikkust ja eesmärgipärasust. Peale osalejate arvu lugemise on lihtne ja efektiivne viis, mida meiegi tavapraktikas kasutame, koolitatavatelt tagasiside kogumine. Õppija rahulolu ning soov tulla veel kord koolitusele näitavad mõndagi.
Nii näiteks on meil toitlustuse valdkonnas sel sügisel üsna mitu koolitatavat, kes osalevad peaaegu kõikidel kooli pakutavatel kursustel ning koguvad nõnda üsna laiaulatusliku teadmiste ja oskuste pagasi.
Arvan, et koolituselt saadud positiivsed kogemused ning siirad tänusõnad koolitajatele on palju olulisemad näitajad kui koolituse läbinute arvud paberil. Ükski meie majas, kuid julgen väita, et ka mujal korraldatav koolitus ei põhine konveierimeetodil.
Peame tähtsaks ja võtame arvesse ka seda, milliseid kursusi inimesed igapäevaelus vajavad. Tegelikult pole ükski täiskasvanukoolitus nii jäiga struktuuriga, et seda vajadust mööda muuta ei saaks.
Tulemuslikkust saab mõõta ka selle järgi, kuidas koolitusel osalenud sama valdkonna inimesed oma kogemusi ja harjumusi tekkinud võrgustiku kaudu levitavad. Välja koorub täiskasvanuõppe tuum: osalejatevaheline sünergia ja oskusteabe vahetamine. Nii on meie koolis juba ka komplekteeritud grupid mõnele järgmise aasta koolitusele, mille kohta me isegi veel ei tea, kas seda järgmisel aastal tasuta pakkuda saame või mitte.
TÄISKASVANUÕPPES osalejate hulk on eelmise aastaga võrreldes kõvasti kasvanud: kui mullu osales meie koolitustel kokku rohkem kui 600 inimest, siis tänavu oleme koolitanud juba üle 700 inimese. Sügisperioodiks on koolitustele registreerunuid 460 ning samal perioodil Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis 376 täiskasvanud õppijat.
Harjumus õppida, end ametialal täiendada ja arendada muutub üha iseenesestmõistetavamaks. Juba ammu ei võimalda riik kindlat ametit pensionini välja.
Lisaks sunnib tegudele praegune hädine majandusolukord. Kes tundmatus kohas vette visatuna ujuma ei õpi, see upub.
Seepärast tuleb meil kõigil olla valmis veel hiliseski eas koolipinki istuma. Miks mitte kinni haarata Euroopa Sotsiaalfondi ning haridus- ja teadusministeeriumi toetusel pakutavatest koolitustest?