Viljandist pärit saadikud on oma valikus kindlad

Esimest ametiaega alustas president Toomas Hendrik Ilves rahva suure toetusega. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kestavad arutelud selle üle, mida toob kaasa Keskerakonna kandidaadina üles astuva Indrek Tarandi mängutulek presidendivalimistel. Enamik meie maakonna esindajaid Toompeal usub, et president valitakse riigikogus.

Endise Viljandi linnapea, Reformierakonna liikme Kalle Jentsi ütlemist mööda lisab Tarandi ülesseadmine valimistele elevust.

«Avalikkuse tähelepanu mõttes on teise kandidaadi esitamine hea, sest presidendivalimised on tervele riigile tähtis teema,» lausus Jents.

See, et Tarand, kes varem Keskerakonnale poliitiliselt vastandus, teeb nüüd sama parteiga koostööd, on Jentsi sõnul pisut üllatav, kuid suurt mõju see tema hinnangul valimistele ei avalda.

Lisaks keskerakondlastele peaks Tarand leidma veel kaheksa toetajat, et nurjata praeguse presidendi Toomas Hendrik Ilvese tagasivalimine riigikogus. Jents ei soovinud spekuleerida teemal, kui palju võib olla Ilvest toetavates erakondades ülejooksikuid.

«Mina kavatsen igal juhul kindlalt hääle Ilvesele anda, sest ta on olnud hea president, kes pole eelistanud ühtki erakonda teisele,» sõnas Jents.

Esimest ametiaega riigikogus töötav sotsiaaldemokraat Helmen Kütt ütles presidendivalimist kommenteerides, et on poliitikasse sattunud põneval ajal. Tema jutu järgi oli igati ootuspärane, et Keskerakond oma kandidaadi esitab, kuid inimest, kes lõpuks välja käidi, polnud Kütt osanud ette näha.

«Keskerakond oli oma ajalehes võimalike kandidaatidena välja pakkunud paarkümmend nime — partei enda pink näis piisavalt pikk olevat,» nentis ta.

Küti meelest võib debatt sündmuste käigule mõju avaldada, kuid ta peab siiski tõenäoliseks, et president selgub riigikogus. «Praegu toetan mina küll Ilvest,» kinnitas ta.

Teine Viljandist pärit sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Jaak Allik arvas samuti, et president valitakse riigikogus, ning lubas anda hääle oma erakonna toetuse saanud inimesele.

Samas rõhutas Allik, et ehkki avalikkuses räägitakse juba kindlatest kandidaatidest, pole see  täpne, sest presidendiks pretendeerijad kinnitatakse ametlikult alles augustis. Küsimusele, kas Keskerakonna käik oli kaval, vastas Allik: «Taktikaliselt küll, strateegiliselt mitte.»

Keskerakonna esindaja Priit Toobal polnud sugugi nii kindel, et riigikogu presidendi valimisega toime tuleb.

«Üks meie eesmärke oligi viia valimised valijameeste kogusse, et vältida valitsuserakondade tagatoapoliitikat riigikogus,» lausus ta.

Samuti annab Toobali arvates asja valijameeste ette viimine paremad ühiskondliku diskussiooni võimalused.

Tarandi ülesseadmise põhjustena nimetas keskerakondlane tema sõltumatust erakondadest, kogemusi poliitikuna ja rahva suurt poolehoidu. «Üksikkandidaadina kogutud häälte arvu poolest on Tarandile raske konkurenti leida ja see näitab, et tegu on väga hinnatud arvamusliidriga,» selgitas Toobal.

Kolmanda kandidaadi esilekerkimist valijameeste kogus pidas ta tõenäoliseks, ent ei söandanud ennustada, kes võiks musta ratsu välja tuua. «Isamaa ja Res Publica Liit on küll lubanud toetada Ilvest riigikogus, aga valijameeste kogus on neil võimalik meelt muuta,» sõnas Toobal. Ta kinnitas, et Keskerakond toetab Tarandit hoolimata sellest, milline kogu presidendi valib.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Siim Kabrits usub, et president selgub riigikogus. Tema  väitel on erakond oma otsuse teinud. «Ma ei näe põhjust meelt muuta,» lausus ta ning lisas, et mulgina on tal hea meel anda hääl oma kandi inimesele.

Kabritsa arvates võivad valimiste käiku mingil määral kõigutada üksnes sotsiaaldemokraadid, kelle ridades võib leiduda ka Tarandi poolehoidjaid. «Tarandi esitamine oli hea trikk, kuidas Keskerakonna sisepingetelt tähelepanu eemale juhtida,» sõnas ta ja avaldas kahetsust, et meedia on sellega kaasa läinud.

Keskerakonna kongress ja partei juhtide valimine leiab aset 27. augustil.