Isadepäeval selgitas psühholoog Toivo Niiberg, miks tekitab Karksi-Nuia noorteteatri dokumentaalne lavalugu «Kallid vanemad» äratundmist nii Saare- kui Virumaal.
Laste joonistatud perepiltidel seisavad kõrvutud vanemad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänapäeva lapsed joonistavad isasid pikkade kriipsudena, mille otsas väikses peas pole suud ja silmi,» kirjeldas psühholoog Toivo Niiberg pilti, mis avaneb lastele alt üles isa poole vaadates. Kõrvad puuduvad paraku tihti ka emadel.
«Kuulake oma laps lõpuni!» oli psühholoogi põhisõnum pärast peresuhteid käsitlevat etendust.
«Tegu on üsna sünge ja mõtlemapaneva materjaliga,» tõdes teatri juht ja lavastaja Silvia Soro Viljandimaa põhikooliõpilaste kirjanditest kokku seatud loo kohta, mis valmis Viljandi lastekaitse klubi tellimusel.
Silvia Soro valis kaheksakümne laste ja vanemate suhteid kajastava kirjutise hulgast veidi üle kahekümne töö, mis paistsid silma siiruse ja spontaansusega. «Loobusin isegi tekstide kohendamisest, sest tahtsin säilitada ehedat väljendusviisi,»lausus ta.
Õpilased valisid omakorda välja 14 kirjutist. «Arutelu käigus leidsid noored ise endale sobivaid lugusid ja mõttekäike,» jätkas Soro. Omamoodi kõnekaks pidas ta fakti, et kirjeldatud karmid juhtumid ei tekitanud noortes võõristust. Küll aga ehmatab lavalt avanev peegelpilt paljusid vanemaid.
Karksi-Nuia kultuurikeskuse juhataja Kai Kannistu ütles, et kutsus psühholoogi isadepäeval ette kantud tükki kommenteerima just seetõttu, et vanemad ei märkaks mitte üksnes vigu, vaid mõistaksid paremini nende tagamaid.
Nii lavastusest kui Toivo Niibergi jutust jäid kõlama Eesti perede põhimured: krooniline ajapuudus, vanemate suur töökoormus, purunenud abielu, alkoholism ja üksteisest võõrandumine.
«Eestis lahutatakse 68 protsenti abieludest,» lausus Niiberg. «Tegelikult kasvatab iga teine naine oma last või lapsi üksinda, sest paljud mehed töötavad kodust kaugel.»
Statistika järgi on õnnelik vaid iga kümnes abielu ning seega pole imestada, et hiljutise uuringu andmete järgi ei soovi 44 protsenti küsitletud noortest kunagi abielluda. Peale abielulahutuste on Eesti Euroopas esikohal ka teismeliste enesetappude poolest.