Analüüs hõlmas kõiki avalikes kohtades toime pandud kuritegusid: röövimisi või avaliku korra raskeid rikkumisi. Nende sekka kuuluvad näiteks kaklused, tänaval laamendamine ja muu seesugune. Kümne kuu näitajate põhjal selgus, et tuhande elaniku kohta on niisuguste kuritegude koefitsient ülekaalukalt kõrgeim suvepealinnas, kus tuleb 42,5 kuriteofakti tuhande elaniku kohta. Viljandi näitaja osutus ligi kolm korda madalamaks.
Äsja «Postimehe» tellimusel valminud kuritegevuse analüüsist selgus, et kõige suurem on võimalus kaklusesse sattuda või mingil muul moel ründe ohvriks langeda Pärnus või Valgas. Viljandi asetses 15 Eesti linna kohta koostatud pingereas kümnendal kohal ehk turvalisemate hulgas.
Pärnu esilekerkimise põhjusi otsides juhtis Lääne politseiprefekt Priit Suve tähelepanu asjaolule, et enamik juhtumeid leidis aset neil tundidel, mil linnas avatakse ja suletakse ööklubisid. Ilmselt on tegu tõesti kõige loogilisema seosega, sest kus mujal kui peopaikades pruugivad kurikaelad alkoholi ja koguvad bravuuri.
Viljandi suhteliselt kõrge turvalisuse näitaja tuleneb arvatavasti sellest, et siin tegutseb praegu vaid üks ööklubi. Suur lõbustuskohtade arv tooks paratamatult kaasa ka avaliku korra rikkumiste tõenäosuse kasvu.
Ööklubid pole aga ju põhimõtteliselt ohtlikud. Seni, kuni omanikud suudavad oma ruumides ja nende ümbruses turvalisuse tagada ja pidutsejad suvatsevad viisakaks jääda, on seesugused lõõgastumiskohad teretulnud. Pigem tundub, et Viljandis on praegu üks korralik klubi puudu.
Sellest, milline õhkkond valitseb ööklubi sees, sõltub paljuski see, kuidas asutuse kliendid käituvad pärast lahkumist tänavatel. Inimesi on igasuguseid ja iga ajukääbikut ei õnnestugi taltsutada. Samas on siiski selge, et mida enam pöörab lõbustuskoht oma programmis ja interjööris tähelepanu soliidsusele ning täiskasvanulikule käitumisele, seda harvem kipuvad tema kliendid pärast lahkumist tänavanurgal rusikaid pruukima.