Noored proovivad päästa prügisse uppuvat linna

Taniel Paju, Gert Voitka, Getter Saar, Karlis Maasing ja Maria Jõgi tutvustavad, kuidas oleks võimalik Saastacitys õhku puhtamaks muuta. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Karksi-Nuias murravad veel täna 19 noort leiutajat pead selle üle, kuidas päästa prügisse ja heitgaasidesse uppuvat Saastacity virtuaallinna.

Paremad IV—IX klassi leiutajad mitmelt poolt Eestist lahendasid auhinnalaagris nelja teemat: õhu- ja veesaaste, prügiuputus ning puhta toidu puudumine betoondžunglis.
Rämps ja solk

Rühm, kes suure linnakaardi juures puhta toidu üle arutles, leidis, et tuleks kaotada kiirtoidukohad, ja seda riigikogu hääletuse või reklaami keelustamise kaudu.

Puhta vee eest võitleva rühma liige Jaan Pavliuk Rapla ühisgümnaasiumist ütles, et virtuaallinna päästa on üliraske, sest ei ole täpselt teada, milline see on.

Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilane Maria Jõgi, kes mõtiskles õhusaaste vähendamise üle, lausus, et arvesse tuleb võtta kõiki faktoreid: nii linlaste tahtmisi kui ettevõtjate tegevust.

Jaan Pavliuki võistkonnakaaslane Joosep Jääger Tallinna 21. koolist pakkus välja, et Saastacity reostunud jõele võiks panna prügi püüdmise paadid ja tehasest tuleva reovee juhtida läbi puhasti mere poole, et see ei pääseks jõkke.

Noorte leiutajate võistluse koordinaator Margit Lehis kõneles, et laagris tahetaksegi panna lapsi laiemalt mõtlema. «Paljud ütlevad siin uhkusega, et sordivad prügi, aga sellele võiks lisanduda üldine moraalne aspekt,» selgitas ta.

Diana Tamm, kes on noorte leiutajate võistluse projektijuht Disainikeskusest, nentis, et lapsed lähtuvad leiutades paljuski iseendast. «Tegelikkuses on tähtis ka ühiskondlik pool ja laagri korraldajad püüavadki noori panna arutlema küsimuste üle, mida, kellele ja miks on seda toodet vaja.»

Valmib leiutis

Suvekooli lõpuks peavad noored ühe oma ideedest ellu viima. Selle tarbeks on neil materjalid kaasas ja Kitzbergi gümnaasiumi tööõpetuse klassis saavad nad kasutada vahtplasti, pappi ja liimipüstolit.

«Varem tuli kindel asi leiutada, näiteks sõiduk kas vees või maal liikumiseks,» rääkis Diana Tamm eelmistest kordadest. «Seekord on noortel vabamad käed ja nad saavad oma valikust lähtudes teha maketi või valmis leiutise.»

Suuremaid leiutisi võistlus esialgu esile toonud pole. «Eelmisel või üle-eelmisel aastal patenteeris üks rühm pisikeste poiste pissipoti, aga oleme mõelnud, et hakkame tulevikus ettevõtjatele siin mõningaid tooteid esitlema,» lausus Margit Lehis.

Õpilasleiutajate riiklik võistlus leidis aset neljandat korda ning igal aastal on võistlustöödel uus teema.