Viljandis Köstri ja Kalevi tänavaga piirduva maatüki on vallutanud lõhkujad ja prügistajad ning omanik võib koristamise järel vaid viivuks rõõmu tunda.
Tühjana seisvat kinnistut lagastatakse ohtrasti
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
19. juuni 2011, 09:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aadressiga Kalevi tänav 4 registrisse kantud kinnistul ei elata, sellel seisev majake on ammu lagunenud. Et keegi võttis läinud talvel piirdeaia lipid kütuseks, kõnnivad inimesed üle krundi ja põlvekõrguse heina sisse on tallatud lausa kaks korraliku rada. Vahetus läheduses on surnuaed ja Maxima pood.
Rohus vedeleb väga palju pudeleid, pabereid ja muud prahti. Radadel leidub nii palju klaasikilde, et igal sammul varitseb oht jalga vigastada. Ometigi ei pane see laste ja loomadega jalutavaid inimesi loobuma võimalusest oma teekonda lühendada.
Köstri tänava poolse aiaserva lähedal on hunnik suuri pungil täis prügikotte. Osa nendesse kunagi kogutud prahist on uuesti laiali puistatud. Hoone otsaseinas haigutab auk, sisse piiludes näeb, et seda kaudu liigub rämps ühes suunas.
Müüt ja tegelikkus
Koha peal troostitut pilti vaadates kuuleb inimestelt kinnistu omaniku kohta erinevaid lugusid.
Ühe versiooni järgi on tegu inimesega, keda jätab seal toimuv täiesti külmaks ning kellele linnavalitsuse tehtavad trahvid on vaid peenraha. Sodi tekitavad joodikud ja kodutud. Prügi pandi kottidesse mai algul koristustalgute ajal.
Teist versiooni kuulates saab teada, et peremees käib igal aastal vähemalt üks kord aeda põhjalikult korrastamas. Ümberkaudsed inimesed on aga maalapi prügimäena kasutusele võtnud, vedades sinna ööhämaruses oma rämpsu — vana kaevgi on seda ääreni täis.
Paadialused kasutavad võrdlemisi kõrvalist kohta joomiseks ning loobivad pudeleid puruks. Kunagi olevat nad ka kuuri põlema pannud, omanik on selle nüüdseks lammutanud.
Sündmuskohalt võib leida märke, mis toetavad maaomanikku paremast küljest näitavat versiooni. Hoone ühe külje alumist osa katavad betoonplokid ning ka auguga otsa juures on üks samasugune kummuli. Jälgede järgi tundub, et lobudikku pääsemist takistanud plokk on toore jõuga seinast eemale lohistatud. Hoonesse loobitud prahi seas on ülekaalus pealt kinni seotud kilepambud.
Kes on hooletu?
Kinnistu peremees, kes soovis anonüümsust, ohkas oma varast rääkides mitu korda sügavalt. Ta kinnitas, et on igal aastal seal niitmas ja koristamas käinud, kuid maa lagastatakse kohe uuesti.
«Käega pole löönud, käin endiselt koristamas,» lausus mees.
Ühelegi prahitoojale pole ta enda jutu järgi seni peale sattunud ja tunnistab, et tal oleks sel juhul raske oma emotsioone talitseda.
Peremees teab, et kinnistul avanev pilt ei meeldi mitmele linnakodanikule, kuid tema sõnul pole rahulolematud kedagi kahjuks veel kinni nabinud.
«Sellest oleks reaalselt kasu,» arvas maaomanik.
Muu hulgas kinnitas ta, et suurtesse prügikottidesse kogusid prahi tema palgatud inimesed, mitte talgulised. Nende äraviimine on tema ütlemist mööda veovõimaluste puudumise taha jäänud.
Linnavalitsuse majandusametniku Kaidi Brauni sõnul saavad prügistamisega hädas olevad kinnistuomanikud selle vastu väga palju ise ära teha ning väide, et kõik on teiste süü, pole korrektne.
«Kui tagada kinnistu üldine heakord, ei tooda sinna midagi,» lausus Braun. Selleks tuleb vara omanikul piisavalt tihti muru niita ning puid ja põõsaid piirata, et ei tekiks varjatud kohti, kus näiteks joomas käia.
Oluline on Brauni ütlemist mööda ala kas või võrkaiaga piirata ja seda regulaarselt kontrollimas käia.
«Kui prügistamise probleem on väga suur, tuleks mõelda näiteks valvekaamera paigaldamisele,» lausus Braun, kuid nentis, et see on juba märksa raskemini tehtav samm. Veel pakkus linnaametnik välja võimaluse rääkida lähemate naabritega ning paluda neil aial silm peal hoida.