/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2011/06/17/633324t1h360d.jpg)
Endise Viiratsi lastekodu territooriumil valmis Viljandi eakate hooldekodu juurdeehitis, mis pakub elanikele paremaid elutingimusi, suuremat privaatsust ning ilusat vaadet.
Viiratsis rõõmustab eakaid hubane hooldekodu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elanikud kolivad uude majatiiba lähipäevil ning siis läheb kapitaalremonti vana hoone. Eilsel pidulikul avamisel tutvustas hooldekodu uusi võimalusi külalistele.
Sihtasutuse Viljandimaa Hoolekandekeskus juhataja Matti Zirk avaldas ehitajate töö ning projektijuhi Andres Salusaare panuse üle heameelt. «Mina olen rahul,» lausus ta. «See on uus tase.»
Omaette elamine
Ühe uuendusena nimetas juhataja paremat võimalust olla omaette: kui vanas majas pidi osa eakaid elama ühes toas kolme või neljakesi, siis vastvalminud tiivas on vaid ühe- ja kahekohalised toad.
«Privaatsus on tähtis,» nentis Matti Zirk. «Väga raske on saada kokku kolm-neli eakat inimest, kel sobib üheskoos elada.»
Tube ilmestavad Viljandi lasteaialaste joonistused. Igas toas on kraanikauss, koridoris asuvad tualetid ja duširuumid. Valves hooldaja saab klaasseintega ruumis koridori lakke paigaldatud kaamerate abil jälgida, mis maja koridorides sünnib.
«Uues tiivas on ka kaks suitsuruumi, vanas neid polnud,» lausus Zirk. «Võib muidugi küsida, miks üldse soosida hooldekodus suitsetamist, aga siin on mõni mees nii vana ja ütleb, et suitsetamine on tal veel ainus rõõm, mis elus jäänud. Ei oleks inimlik seda keelata.»
Suitsuta seltskonda eelistavail elanikel on võimalik koguneda klaasseintega ruumi, kust näeb Viljandi järve ja linna. «Siit avaneb Viljandile miljonivaade,» kiitis Zirk. «Puhkeruumi tuleb ka suur televiisor.»
Vanas majas oli liikumisraskustega inimestel kehvem ringi liikuda: ka ratastoolis ise hakkama saav inimene vajas õue pääsemiseks abi. Uues tiivas seda muret pole, kahe korruse vahel saab sõita liftiga.
See mahutab kanderaami ning suudab liigutada lausa tonnist raskust.
Lift ühendab uut ja vana hoonet, millel on koos sokliga kolm korrust.
«Olen rõõmus, et endist ja uut osa liites õnnestus säilitada vanad, Pätsi-aegsed trepid ühes ornamentikaga,» rääkis hooldekodu juhataja. «Trepid on just parajate astmetega, ei tee reielihastele liiga ning annavad uuele ehitusele head vana hõngu.»
Zirk märkis, et hooldekodu on iga päev valmis rõõmuga tutvustama oma tööd ja elamistingimusi võimalikele tulevastele elanikele ja nende lähedastele.
«Meile elama tulemist ei tasu karta, vastupidi — see on ööpäevaringse teenindusega ilus ja kultuurne koht, kus on hea vanaduspõlve veeta,» kõneles ta. «Loodan lähiajal leida meile tegevusjuhi, nii et meie elanikel poleks kunagi võimalust igavuse üle kurta.»
Kokku 68 kohta
Hooldekodu juurdeehitises on eakatele 34 kohta. Sama palju on kohti ka vanas majas, seega kahe tiiva peale kokku 68.
«See peaks praegu rahuldama Viljandi ja Saarepeedi vajadused,» lausus Matti Zirk. «Kuivõrd muutub selle teenuse järgi nõudlus tulevikus, ei tea ennustada.»
Praegu on hooldekodus 31 elanikku, aga lisanduvad kohad võimaldavad tuua sinna Viljandi eakaid, kes elavad teiste omavalitsuste hoolekandeasutustes.
Rohkem kui pool tosinat aastat kaalutud ehitamismõtte elluviimises rääkisid Viljandi ja Saarepeedi kõrval kaasa Viiratsi ja Paistu. Kõik neli omavalitsust on sihtasutuse asutajaliikmed ning igast kuulub esindaja ka nõukokku.
Lõpus jäid tegevateks vaid Viljandi ning Saarepeedi, kes oli seltskonnaga liitunud viimasena. Vähenes ka hooldekodu maht: vahepeal kavandati kohti vähemalt 120 eakale ühes mõttega arendada kompleks kuni 200 elaniku tarbeks. Maksumuseks kalkuleeriti 35—70 miljonit krooni ehk kuni 4,4 miljonit eurot. Asukohtigi käidi välja mitu.
Viljandi linnavalitsuse pressiteenistuse teatel läheb hooldekodu juurdeehitus koos vana majaosa kapitaalremondiga maksma üks miljon eurot. See hõlmab nii projekteerimise, ehituse, järelevalve kui sisustuse. Vana osa remont algab juulis ja lõpeb enne jõule.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu tõukefondist, mille eesmärk on aidata omavalitsuste avalike teenuste arendamist. Summast 17 protsenti kannab oma eelarvest Viljandi linn. Peatöövõtja on aktsiaselts Eston Ehitus.