Juubilari südames on muusika ja Eesti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Huumorimeel on see, mis alati džentelmenina käituva Roman Toi ka kõige raskematest olukordadest välja on aidanud.
Huumorimeel on see, mis alati džentelmenina käituva Roman Toi ka kõige raskematest olukordadest välja on aidanud. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Täna tähistab Viljandi aukodanik, muusikaakadeemia ja Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia audoktor ning paljude muude tunnustuste vääriliseks peetud dirigent ja helilooja Roman Toi auväärset 95. sünnipäeva.

Viljandimaa juurtega Roman Toi noorpõlvekodu oli Viljandis ja Tallinnas, juuraõpingud viisid teda ka Tartusse. 1944. aastal pidi tema pere aga koos tuhandete teiste eestlastega kodust põgenema. Nad jõudsid lõpuks Kanadasse.

Öeldakse, et veri on see, mis rähnipoja puu otsa viib, ja Roman Toi puhul peab see vanasõna igati paika. Perele tuli leiba teenida küll raamatupidaja ja hiljem ettevõtjana, aga muusika ei kadunud juubilari elust. Doktorikraadi kaitses ta nimelt muusika vallas ja tema viimane palgaline töökoht oli õppejõuamet Toronto kuninglikus muusikaakadeemias.

Laulukoore juhatas ja kontserte korraldas ta juba Saksamaal pagulaslaagrites, Toronto eesti koorid olid aga nõnda võimsad, et kodumaalgi isetegevuslaste seas vaevalt midagi nii suurejoonelist vastu oli panna. Need ei olnud suured ainult liikmete arvult, vaid ka hea tasemega. Roman Toi juhatatavat Estonia segakoori pidas salvestamisvääriliseks koguni BBC.

Seda, mis tunded valdasid kaugel elavaid eestlasi siis, kui kogu 85liikmeline Estonia segakoor 1990. aastal Tallinna üldlaulupeole sõitis, võib lugeda maestro mälestusteraamatust «Kaunimad laulud pühendan sull’».

Pärast seda, kui piirid lahti tehti, on Roman Toi sageli kodumaal külas käinud, kui muidugi sõna «külas» siin üldse kasutada sobib. Ta taasavastas abikaasa Vaikiga, kes oli Viljandi tüdruk, noorpõlvepaiku, korraldas muusikaasju ja valutas südant Eesti käekäigu pärast.

Roman Toi on arvamuse vastu, et orel on vaid jumalateenistuse augutäide õpetaja teksti vahel.

«Sujuv ja mõjukas jumalateenistus oleneb altari ja oreli koostööst,» on tema seisukoht. Ja kes seda veel teadma peaks, kui mitte tänane juubilar, kes praegugi tegutseb Toronto Peetri kiriku organistina. Kas üldse ongi veel mõnda eestlast, kel on nii pikk organisti staaž?

Viljandis seisis Roman Toi vana veetorni taastamise eest ja tegi selleks soliidse annetuse. Suures osas oli just nii autoriteetse mehe initsiatiiv see, mis renoveerimise rattad lõplikult veerema lükkas.

Eesti eluga on Roman Toi tänu arvutist loetud uudistele paremini kursis kui mõnigi kohalik elanik, ta valutab südant ja püüab nõu anda seal, kus võimalik.

Käesoleva kuu lõpul tuleb ta koos meditsiiniprofessorist poja Antsuga taas kodumaale, et asjad oma silmaga üle vaadata.

«Sakala» toimetus tunneb uhkust Viljandimaalt sirgunud suurmehe üle ja ühineb kõigi eestlaste juubeliõnnitlustega.

Märksõnad

Tagasi üles