Lapsed meisterdasid Holstres kandleid

Jaanika Lilleväli (vasakul) ja Anete Aas tegid kannelt täie pühendumusega. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Neljapäeval täitis Holstre kooli tööõpetusklassi sumisev ja helisev seltskond. Käis hööveldamine, töö peitliga ja lihvimine. Taustaks kõlasid kandlemäng ja parmupilliheli.

Nädala kestvasse laagrisse oli saarlase Mart Aardami käe all kandlemeisterdamist õppima tulnud eri vanuses lapsi ja õpetajad. Meisterdavatel lastel oli sära silmis, aga päris üksi nad keerulise tööga rinda ei pistnud: enamikul oli raskes töös abiliseks kaasas ema või isa.

«Väiksematel lastel on peitliga raskusi,» tõdes kandlemeister. «Algul peab ikka palju ette näitama, tööd üle vaatama ja parandama.»

Mõni ema oli tulnud mitme väikse lapsega ja andis koos nendega kibedalt tööle pihta.
Kannel tegi kannelt

Teiste hulgas oli ametis Holstre kooli direktor Reeme Remmelgas. «Olen siin hullult õppinud,» ütles ta. «Avastasin, et mulle meeldib hööveldamine.»

Samuti oli rakkes kunstiõpetuse õpetaja Sirje Kannel. «See on väga vahva laager. Siin on üks suur sädistamine ja rõõm. Mina ei oska veel kannelt isegi mängida, aga küll ma jõuan,» lausus ta.

Kandled sünnivad kuusepuust, saja-aastase Holstre mõisaaida taladest. Mart Aardam ütles, et nii eaka puiduga ei ole tal tegemist olnudki. Igal juhul on vana kuusk väga hea kandlematerjal.

«Puidu töötlemisel tuli oksakohtadest saja-aastase vaigu lõhn. See oli vägev,» märkis Sirje Kannel.

Mart Aardam jagas kõigile asjalikut õpet, näidates, kust midagi maha võtta või kuidas lihvida. Ta on mitmel aastal korraldanud samasuguseid laagreid Saaremaal ja mujal Eestis, mullu näiteks valmistati tema juhendamisel kandleid Tänassilma koolis. Aardami jutu järgi on kõik pillid helisema hakanud — mõned ühtmoodi, mõned teisiti.

Nüüdse laagri korraldajaks on Holstre pere selts. Selle eestvedaja, Holstre põhikooli muusikaõpetaja ja huvijuht Helve Hrabrova ütles, et laagris valmivaid väikseid ehk Eesti kandleid hakkavad lapsed mängima muusika- ja ringitunnis. Lõppevast õppeaastast on koolis esimesele ja teisele klassile õpetatud koolitunnis kannelt, teisi lapsi on sama pilli mängimise saladustesse soovi korral pühendatud vahetunnis ja folklooritunnis.

Pillid hakkavad helisema

Seni on Holstres olnud kuus tehasekannelt ja üks meistri valmistatu, mis on Helve Hrabrova jutu järgi tunduvalt parema kõlaga. Just sellest tuligi mõte oma pillid luua. «Usun, et needki hakkavad tehase omadest säravamalt helisema,» sõnas Hrabrova.
Nagu ütles Mart Aardam, on Eesti kannelt lihtne valmistada. Pilli tuleb seest korralikult töödelda ning liivapaberi asemel tasub selleks kasutada peitlit. Liivapaberi võib appi võtta välisviimistluses, mis helile nii palju mõju ei avalda.

Keelteks pannakse eri läbimõõduga terastraadid, mis on saadud klaverivabrikust. Holstre pere seltsi liige Maret Tammleht rääkis, et täna lõunaks saab juba esimese pilliproovi ära teha. «Kui mäng on selge, tuleb kontsert ka. Kui mitte varem, siis järgmise aasta emadepäevaks kindlasti,» lausus ta.

Et Eesti kannel on lihtne ja arhailine pill, on seda Mart Aardami jutu järgi ka lihtne õppida.