Imeline vanaema elab tulevikku vaadates

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Galina Iin koos lapselaste kingitud tassiga. Suure kruusi ühele küljele on trükitud kinkijate lapsepõlvepilt ning teisel küljel seisab ilus luuletus.
Galina Iin koos lapselaste kingitud tassiga. Suure kruusi ühele küljele on trükitud kinkijate lapsepõlvepilt ning teisel küljel seisab ilus luuletus. Foto: Elmo Riig / Sakala

Üksinda kolm lapselast üles kasvatanud viljandlanna Galina Iin oli meeldivalt üllatunud, kui Vanavanemate Fond talle eelmisel laupäeval imelise vanaema aunimetuse andis.


Koos Galina Iiniga oli 2. novembril Tallinna austamisüritusele kutsutud 13 inimest kogu Eestist. Kandidaadid olid välja valitud maakondadest tulnud ettepanekute põhjal ning nad kõik said fondilt imelise vanaema või imelise vanaisa tiitli.

Vanavanemate Fondi juhataja Malle Salgu sõnul oli fondi eesmärk tunnustada vanema põlvkonna inimesi aktiivse ellusuhtumise, vitaalse hoiaku ja armastuse eest, mida nad jagavad oma lastelastele ja hooldatavatele. «Peretoimetuste kõrvalt pühendavad nad teistele palju südamesoojust, aega ja elulusti,» selgitas juhataja.

Koos tunnuskirjaga sai iga kandidaat lillekimbu ja üllatuskingituse: võimaluse minna viieks päevaks mõnda Eesti sanatooriumi.

Galina Iin ütles, et selline tunnustus tuli talle ootamatult.

«Esimese hooga mõtlesin, et mis imeline vanaema ma ikka olen,» lausus ta tagasihoidlikult. «Kui üritusel teiste inimeste tutvustusi kuulasin, leidsin, et nemad on tõesti imelised: neil on nii palju lapsi, lapselapsi ja lapselapselapsi. Isegi üle 80-aastastena tegutsevad nad veel  ringides, tantsivad ja teevad käsitööd.»

Tütar jäi kadunuks

Galina Iin saab jaanuaris 60-aastaseks, kuid naeratava ja optimistliku olemisega naisele võiks aastaid pakkuda tunduvalt vähem.

«Kui kogu aeg lastega tegutsed, pole aega põdeda,» ütles vanaema rõõmsameelselt.
Kahetoalises Paalalinna korteris on naine üles kasvatanud viis last: kaks tütart ja kolm lapselast. Väikeste tütrelaste eestkostjaks hakkas ta 1994. aastal, veidi aega pärast seda, kui vanem tütar pärast Moskvasse komandeeringusse minemist teadmata kadunuks jäi. Seniajani pole perekonnal temast mingeid andmeid.

«Muidugi oli see kohutav,» tõdes Galina Iin. «Ei taha neid aegu meenutadagi, sest rääkides tõusevad kõik tunded jälle pinnale.»

Paar aastat enne kadumajäämist oli tütar abikaasast lahutanud. Alkoholiga kimpus olevast mehest laste ülalpidajat ei saanud ja kolm pisikest põngerjat, kuue-, viie- ja kolmeaastane, jäidki vanaema hoole alla.

«Kartsin kohutavalt, kuidas ma küll hakkama saan,» tunnistas Galina Iin. «Kaotasin ju samal ajal töökoha ning lahutasin abielu. Aga kuidagi pidin sellest olukorrast välja tulema.»

Püüab ise hakkama saada

Galina Iin tunnistas, et pere ülalpidamine ei ole olnud kerge.

25 aastat Viljandi arvutusjaamas operaatorina töötanud naine läks pärast asutuse kaotamist 1990. aastate algul tööle Eesti Kommertspanka. Kassapidaja tööd ei olnud aga kauaks, sest pangandusharidusega noored tulid peale.

«Algul ei saanud ma lastetoetustki — see läks ju tütre nimele,» meenutas vanaema. «Lõpuks, kui end eestkostjaks vormistasin, hakkas see minu arvele laekuma.»

Hiljem hakkasid lapsed saama ka toitjakaotuspensioni ja tänu sellele läks perel veidi kergemaks.
Pärast pangast lahkumist jäi Galina Iin koduseks.

«Lapsed olid pisikesed ja mul oli tõesti raske töö kõrvalt nendega hakkama saada,» meenutas naine. «Muidugi hellitasin nad ära — päevad otsa muud ei olnudki kui üks suur toidutegemine.»

Nutikas perenaine on kokkuhoidlikult majandades ots otsaga kokku tulnud, kuid paar korda on ta sügisel linnavalitsuselt ka toetust küsinud. «Nad on öelnud, et võiksin rohkem abi küsida, aga ma ei ole seda tüüpi. Tahan ise hakkama saada,» nentis ta.

Praegu on Galina Iini lapselapsed juba täisealised: 20-aastane neiu ja 19-aastane noormees õpivad Tartu kutsehariduskeskuses, detsembris 18-aastaseks saav pesamuna käib aga Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis.

Vanaema tunnistab, et nüüdki tuleb tal nuputada, kuidas majanduslikult hakkama saada.
«19-aastastele enam toetusi ei maksta, aga väljaminekud suurenevad: mul tuleb tasuda laste Tartu korteri eest ja toidule läheb neil seal samuti rohkem raha kui kodus,» rääkis Galina Iin. «Aga loodan, et lapsed õpivad korralikult. Kui nad eriala saavad, on neil hiljem elus kergem toime tulla.»
Viie lapse üleskasvatajana sai naine varem pensionile. Paar aastat tagasi leidis ta ka töö Viljandi tervisekeskuses, kus ta peab praegugi koristaja ametit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles