Abja ja Halliste tüürivad ühinemise suunas

Kui läbirääkimised osutuvad tulemuslikuks, võib Eesti üheks väiksemaks haldushooneks peetav Halliste vallamaja järgmisel aastal tühjaks jääda. Foto: Elmo Riig / Sakala

Abja ja Halliste valla juhid on mõnda aega ühinemisläbirääkimisi pidanud ja lähinädalatel viivad nad küsimuse rahvakoosolekule.

Abja vallavanem Peeter Rahnel rääkis, et ühinemiskõnelused on seni kulgenud asjalikult ning muutuvad aina konkreetsemaks. Olemas on liitumislepingu toorik, mida kahe omavalitsuse esindajad koosolekutel kokkulepitu põhjal järjest täiendavad.

Rahneli sõnul ei näe tema liitumise teel ühtki suurt takistust. «Praegu on kõige olulisem vallakeskustes ja kindlaksmääratud külades esimesed rahvakoosolekud ära pidada, inimestele asja selgitada ja hirme hajutada,» lausus ta.

Ka Halliste vallavanem Andres Rõigas leidis, et ühinemisprotsess on olnud tempokas ning sellest võib asja saada. «Meil on vaidlemiseks aega aprillikuuni ning ma näen, et üldiselt on liitumise vajalikkusest aru saadud.»

Rõigas avaldas lootust, et läbirääkijad ei kuluta liiga palju auru emotsionaalses plaanis huvitavatele, ent sisuliselt vähem tähtsatele asjadele. «Näiteks võib siin minna tuliseks vaidluseks selle üle, kas liitomavalitsus peaks hakkama kandma kunagise kihelkonnakeskuse Halliste või hoopis Abja nime. Emotsionaalselt on see muidugi huvitav teema, kuid sisulises plaanis üsna tühine,» kõneles ta.

Mõlemad vallajuhid loodavad, et eeloleva kahe kuu jooksul õnnestub omavalitsuste suuremates keskustes korraldada rahvakoosolekud ning seeläbi elanikkonna arvamus selgeks teha. Abja vallas tuleb avalik nõupidamine lisaks Abja-Paluoja linnale Kamara, Penuja ja Vanamõisa külas ning Halliste vallas Uue-Kariste, Vana-Kariste, Kaarli, Õisu ja Halliste külas.