/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2011/06/16/631842t1h84ff.jpg)
Viljandi haigla tutvustas renoveeritud ja laiendatud taastusraviüksust, mis ühes uute seadmetega võimaldab pakkuda patsiendile senisest rohkem ravivõimalusi.
Taastusraviüksus pakub parimat uues kuues
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigla juhatuse esimees Ülle Lumi ütles, et Viljandi haigla on muutunud enam kui keskmiste võimalustega raviasutuseks — seda on hakanud mõistma ja järjest rohkem väärtustama riik ning haigekassa.
Ta hindas, et uuenenud taastusraviüksus võimaldab paremini aidata kohalikke patsiente ja on koostöös teiste raviasutustega valmis oma teenust pakkuma ka kaugema piirkonna elanikele.
Taastusraviüksuse vanemfüsioterapeut Erli Lond rääkis, et üldhaiglana pakub Viljandi raviasutus mitmesuguseid taastusraviteenuseid nii lastele, tööealistele inimestele kui eakatele.
«Füsioterapeut hindab inimese liigutuslikku arengut ja füüsilist tegevusvõimet ning püüab leida parima lahenduse, et aidata tal pöörduda tagasi igapäevaelu juurde,» lausus ta.
Lond märkis, et paar kuud on kasutusel olnud kõnnirada ja süvalihaste treenimise seade ratsu. Viimati nimetatu muretsemise mõtte käis välja füsioterapeut Mikk Pärn, kes oli abivahendit märganud Belgias praktiseerides.
Tema hinnangul vajaksid ratsutreeningut paljud, sest selgroo ligi hoidvad süvalihased kipuvad sageli nõrgaks jääma isegi mõnel pealtnäha heas vormis sportlasel. Mõnel pool maailmas on ratsulaadsed treenimisseadmed ka jõusaalides.
Ratsuga saab aidata Pärna sõnul juba aastast last, samuti sobib see vahend kaalukale inimesele: koormuspiir on 150 kilogrammi.
Kõnniradagi sobib nii lapsele kui täiskasvanule. Kui tarvis, saab patsienti sobivas suuruses rakmetega raja kohal tõsta, et tal oleks kergem kõndida. Päris maast lahti suudab masin kergitada kuni 70 kilogrammi kaaluva inimese.
«Ühtlasi on kõnniraja kaldenurka võimalik tõsta kuni 15 protsendini — näiteks Kõrgemäe tänava kalle on 18 protsenti,» lausus füsioterapeut. «Esile tahan tuua ka seda, et kõnniraja kiiruse saab vähendada kuni 0,8 kilomeetrini tunnis. Maksimaalne kiirus ulatub 20 kilomeetrini tunnis.»
Haigla muretses ratsu tänu kõigile neile inimestele, kes eelmise aasta lõpul mündikogumis- ja Selveri heategevuskampaanias osaledes annetasid Viljandi haiglale toonases vääringus 43 520 krooni ehk 2781 eurot.
Viljandi haigla kommunikatsioonijuht Nele Normann ütles, et taastusraviüksuse renoveerimine ja laiendamine läks maksma 79 391 eurot. Sellest 36 145 eurot nõudsid uued seadmed: kõnnirada, ratsu, külma- ja valgusteraapia seade, teraapia lingude süsteem, elektristimulatsiooni aparaat, teraapialauad ja muud väiksemad vahendid.
Taastusraviüksuse üleeilsel pidulikul avamisel, millel kaugemate külalistena osalesid Ida-Tallinna keskhaigla taastusravikeskuse ning Kilingi-Nõmme tervise- ja hoolduskeskuse esindajad, tutvustati ka haigla uut hinnalist aparaati: magnetresonantstomograafi ehk MRT-d.
Haigla juhatuse esimees Ülle Lumi rääkis, et haigla sai selle pooleks aastaks ehk oktoobri lõpuni proovimiseks. Seejärel otsustatakse, kas aparaat osta, rentida või siiski sellest loobuda.
Küll valmistus haigla MRT katsetamiseks põhjalikult ette, ehitades ümber osa rõivistust ning tugevdades põrandat.
MRT-d esitlenud aktsiaseltsi Semetron nõukogu esimees Alvar Kaur ütles, et Viljandi haigla kasutada on väiksemate mõõtmetega MRT, mis nõuab vaid 20 ruutmeetrit pinda ja võimaldab teha 70 protsenti täiemõõtmelise MRT uuringutest.
«Arvestades, et Tallinnas ja Tartus tuleb MRT uuringuks kuu või kaks järjekorras oodata, võimaldab kõnealune aparaat Viljandis suurema osa
uuringutest kiiresti ära teha,» sõnas ta.
Nagu Kaur lisas, sõltub selle MRT hind lisadest ning võib ulatuda poole miljoni euroni.