Pühapäeval peeti Suure-Jaani vallas Jälevere külas teist korda ratsavõistlust «Paemurru karikas». Kolmes kavas olnud parkuuris oli kokku 78 starti.
Jälevere küla võõrustas taas takistussõitjaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linda Leemetsa ja Merit Tõkke eestvedamisel peetud ratsavõistlus õnnestus suurepäraselt. Kui mullu kimbutas üritusel kaasalööjaid vihm, siis seekord pani osalejad ja pealtvaatajad proovile päikesepaisteline ilm koos lõunamaise kuumusega.
Võistluspäeva esimeses parkuuris oli takistuste kõrgus 60 sentimeetrit ning Eesti ratsude arvestuses võitis karika Annika Vendla Suure-Jaani vallast hobusega Rimrock. Sama parkuuri avatud klassis pälvis võidu Kati Raidma hobusega Mariana Vändra ratsaspordiklubist.
Teises parkuuris, kus takistused olid 80sentimeetrised, oli Eesti hobustega sõitnutest parim Kati Raidma Ralfiga, sama parkuuri avatud klassis võidutses klubi Parkuur liige Mariann-Krõõt Mätas hobusega Alarm.
Paemurru karikavõistluste kolmas võistlus peeti meetriste takistustega ning seal oli nii Eesti hobuste kui avatud klassis võidukas Kati Raidma Ralfiga.
Traditsiooniliselt pärjati parimad sportlased ja nende ratsud, meeles peeti ka toetajaid ning sõitude vaheaegadel ülesastunud Suure-Jaani line-tantsijaid ja Tartu keelpillikvartetti.
Nagu märkis võistluse avakõnes korraldaja Linda Leemets, kujunes tänavuse Paemurru karika korraldamine majanduslikult keerukaks. «Raskustest hoolimata on võistlus edukalt seljataga. Seda suures osas tänu pensionäride toetusele,» lausus Linda Leemets.
Niisugused üritused on noortele ratsanikele kogemuste omandamiseks ja Eesti hobuse arendamiseks äärmiselt olulised. Samuti on sellistel ettevõtmistel märkimisväärselt suur tähtsus külaelu elavdamisel.
Eesti külaelu on praegu üsna nukras seisus. Maainimene peab olema suisa kangelane, et kõige tarvilikuga igapäevaselt toime tulla ja majanduslikult vee peal püsida.
Minule jääb sealjuures arusaamatuks, mida veel peab pakkuma üks hästi korraldatud külaüritus, et kohaliku omaalgatuse projekt (KOP) võiks sellele leida mingigi toetussumma.
Jõudu ja jaksu korraldajatele ka järgmiseks aastaks ja kohtumiseni «Paemurru karikal 2012».